Kas on võimalik, et kogu tänapäevameditsiin põhineb ekslikel teooriatel, mida enam kahtluse alla ei seata? Selles artiklis avaldame mõned alternatiivsed seisukohad bakterite ja viiruste kohta, mis pärinevad kuulsalt 19. sajandi teadlaselt nimega Antoine Béchamp ning tema mõttekaaslastelt, kes ka tänasel päeval on veendunud, et pigem tuleks keskenduda immuunsüsteemi toetamisele ja mitte nakatumisohule. Väidetavalt olevat isegi Louis Pasteur („pisikuteooria” rajaja) surivoodil oma eksimust tunnistanud, andes õiguse ikkagi Béchampile, öeldes oma kuulsad sõnad: “Mikroob ei oma tähtsust, kõik sõltub tervisest.” (“Le microbe n’est rien, le terrain est tout.”)

Avaldame kordusena 1. aprillil 2020 ilmunud artikli.

Järgneva kirjutise eesmärk on süvitsi vaadelda viroloogia ja vaktsineerimise vaikimisi eeldusi. Viroloogia ja vaktsineerimine rajanevad eeldusel, et viirused on nakkusetekitajad, mis põhjustavad haigusi. Ilma viirusteooriasse uskumiseta ei saaks vaktsiinid olla „tõhusad” ega „toimivad”. Käesolev artikkel püüab selgitada vaatenurka, et viroloogia ning vaktsiiniteadus tuginevad pseudoteadusele ja et see on põhjustanud tohutul määral probleeme.

Viirused ei ole elusorganismid

Esiteks ei ole viirused elusorganismid ega elusmikroobid. Neil puuduvad hingamiselundid, samuti pole neil tuuma ega seedesüsteemi. Viirused pole elusad ja viirused pole nakkavad. Ka hirm koroonaviiruse ees on täiesti põhjendamatu.

Unusta ära kõik, mida arvad teadvat viiruse ja bakterite kohta. On võimalik, et me kõik usume valet.

Viroloogiateadus põhineb viiruste uurimisel. Kuid puuduvad videotõendid, kus oleks jäädvustatud viiruse käitumine viiruseteooria kohaselt (välja arvatud 2018. aastal ilmunud lühike filmimaterjal HIV-viirusest, kus on demonstreeritud vaid 20% viirusteooria protsessist). Sellised kaadrid on pelgalt 3D-animatsioonid ja mudelid.

Scientific Encyclopedia andmete kohaselt on viirused eksperimentide tarbeks laboris eraldatud spetsiaalsete selleks otstarbeks ehitatud võimsate tsentrifuugide abil.

Viirused on nii väikesed, et keskmise viiruse suurus on umbes 0,1 mikronit.