Vaid kaks aastat tagasi kirjutasime WiFi ühendust kiirgavate LED-lampide ehk LiFi tehnoloogia eduka prototüübi loomisest ning juba on hakatud seda ka päriselus rakendama. Kui toona väideti, et LED-lamp suudab toota kuni 150 Mbit/s infokiirust, siis nüüd on teadlased teatanud, et nad saavutasid Tallinna kontori- ja tööstuslikes ruumides ka kiiruse 1 GB sekundis, mis on 100 korda kiirem kui praegune keskmine WiFi ühendus.

Idufirma Velmenni on edukalt hakanud katsetama oma uudset tehnoloogiat valguse teel kiire internetiühenduse loomiseks. Firma tegevdirektori Deepak Solanki sõnul tegeletakse praegu erinevates tööstustes paari pilootprojektiga, kus nad rakendavad VLC (nähtava valguskommunikatsiooni) tehnoloogiat. Näiteks on nad kujundanud nutika valgustuslahenduse tööstuslikule keskkonnale, kus infovahetust viiakse läbi valguse abil ning peagi seatakse pilootprojekti raames erakliendile üles LiFi võrgustik tema kontoriruumi. Velmenni kasutatav LiFi tehnoloogia on pilootprojektides suuteline edastama infot kiirusel kuni 1 GB/sekundis, mis võimaldaks näiteks kõrgkvaliteetse filmi alla laadida vaid paari sekundiga. Laboritingimustes on teadlased väidetavalt saavutanud ka kiiruse 28 GB/sekundis.

LiFi tehnoloogia leiutati 2011. aastal Edinburghi ülikooli teadlase Harald Haasi poolt. Toona demonstreeris ta, kuidas ainsa ülikiirelt vilkuva LED lambipirni abil saab ta edastada märkimisväärselt rohkem infot kui mobiilimastide kaudu. LiFi kasutab 400–800 Thz vahemikku jäävat nähtavat valgust rakendavat VLC-d ning oma tööpõhimõttelt meenutab see Morse koodi arenenud versiooni. Nimelt vilgub lambipirn inimsilmale märkamatuks jääval suurel kiirusel kindlates mustrites, edastades binaarkoodi. Võrreldes WiFi-ga peetakse LiFi-t nii kiiremaks, odavamaks, elektrisäästlikumaks kui ka turvalisemaks – arvestades seda, et valgus ei suuda tungida läbi seinte ning seega ei saa välised isikud edastatavale infole ligipääsu.

Solanki loodab, et Velmenni pilootprojektide edu puhul hakatakse LiFi-t üha laialdasemalt kasutama paralleelselt olemasolevate WiFi võrgustikega. Lähima 3–4 aasta jooksul loodetakse hakata tehnoloogiat võimaldama ka tavatarbijatele. Üheks väljakutseks LiFi tehnoloogia populariseerimisel on aga selle arendamine, ühtimaks olemasoleva WiFi-le kohastunud tehnoloogiaga. Solanki sõnul oleks liiga keeruline luua LiFi jaoks täiesti uut infrastruktuuri, mistõttu tuleb selle süsteemi hakata integreerima olemasolevaga. LiFi leiutaja Harald Haas on varasemalt oma TED konverentsi kõnes väitnud, et praegune infrastruktuur on täiesti sobilik LiFi integreerimiseks. Haasi sõnul tuleb valgusallikatele kahe funktsiooni – valgustamise ja juhtmevaba info edasikandmiseks – omistamiseks lihtsalt LED pirnile sobitada väike mikrokiip.

Allikad: International Business Times, Science Alert

Foto: extremetech.com

Toimetas Annika Urvela

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.