Foto: Silvia / Pixabay 

Kui talvine rõskus ja jahedus on krae vahele pugenud on sageli tagajärjeks tüüpiline külmetushaiguste sümptomaatika: ebameeldivalt tilkuv ja kinnine nina, valutavad lihased, väsimus, köha ja valus kurk. Tavaliste külmetushaiguste puhul polegi suurt midagi teha, kui mõnusalt teki all sooja teed juua, tuba tuulutada ja välja puhata. Toome siin ära 10 koduaias või metsas-aasas kasvavat taime, millega saab enda ja oma lähedaste tervist turgutada. Kasutatud on tekste Terve Elu Kalendermärkmikust 2017 – “Ravim- ja maitsetaimed — tohtrid loodusest”, autoriteks professor Ain Raal ja terapeut Kaia-Kaire Hunt.

RAUDROHI on laialt levinud taim, mille kohta räägib pärimus, et ukse ette istutatuna pidavat ta lausa kuradi eemal hoidma. Ja tõesti – vaadake ükskõik millist maastikku – raudrohi kasvab peaaegu kõikjal, nii raudne on ta!

Raudrohust kasutatakse ürti ehk taime maapealset osa. Raudrohi on põletikuvastase ja uriinieritust soodustava toimega ning toetab seedimist. Külmal talvepäeval pole midagi mõnusamat, kui külma saanud jalad kuuma raudrohuvanni pista.

Teed tee nii: 1 tl purustatud droogile kalla peale 1 kl keeva vett. Lase 5 minutit tõmmata, jahuta ja joo lonkshaaval. 1 kl päevas on hea abiline köha ja külmetushaiguste korral.

SIDRUNMELISSI on vanal ajal ikka kurvameelsuse rohuks ja vaat et kõike ravivaks peetud. No pole ka ime – tasub vaid pea melissipuntrasse pista, kui kõik meeled saavad kosutust tubli annuse kerge sidrunilõhnaga!

Sidrunmeliss on nüüdisajalgi kasutusel ärevuse, närvilisuse, unehäirete ja uinumisraskuste korral, millele isegi teadlased väga vastu ei vaidle. Teatakse, et ta toetavat ka seedimist, vähendab üleminekuajavaevusi ja on külmetushaiguste puhul hea tervise taastamise toetaja, iseäranis koostöös ja segus teiste ravimtaimedega. Üksi jääb ta mõju mõnigi kord nõrgaks.

Olgu siinkohal ära toodud ka üks retsept: võta 1 spl peenestatud droogi, vala see üle 1 kl keeva veega, jäta 10 minutiks tõmbama, siis kurna ja joo klaas lonkshaaval hea une saamiseks või klaasitäis kolm korda päevas muude melissiga leevendatavate vaevuste vastu.

METSMAASIKAS on vist üks levinumaid suve sümbole. Eks kanna ta värv, maitse ja lõhn kõike seda, mis suvest suve teeb: päikest, rõõmu, rahulolu, armastust. Noppides raiesmikul punaseid marju, ei ole sageli meeleski, et lisaks hääle maitsele tuntakse metsmaasikat ka ravimtaimena.

Maasikalehetee on oma peamiselt toimelt otsekui kasetee kaksikõde. Lisaks uriinierituse suurendamisele võib seda rüübata ka külmetushaiguste korral, välispidiselt on lehetõmmis hea vahend naha- ja limaskesta põletike raviks.

AED-LIIVATEE ehk TÜÜMIAN on vabas looduses kasvava nõmm-liivatee koduaia sõsar, kuid toimeainete rikkuselt temast hoopis vägevam. Liivateega täidetud madratsil olla legendide järgi täheldatud kõikvõimalikke tervendavaid omadusi. Arvestades sellega, kui hästi see taim lõhnab, ei ole kindlasti kahtlust selles, et juba sellisele padjale heitmine viib mõtted hädadest eemale.

Tervistavat taimeteed tee nii: võta 1 spl peenestatud droogi, vala üle 1 kl keeva veega ja jäta 10 minutiks seisma, seejärel kurna. Joo 1 kl kolm korda päevas köha ja teiste ülemiste hingamisteede põletikega kaasnevate külmetushaiguste korral.

ISLANDI KÄOKÕRVA tuntakse ka Islandi samblikuna. Kes meist ei teaks Naksitrall Sammalhabet, kelle habemes kasvas hea külmetusevastane rohi põdrasammal? Tuleb välja, et tõelisel põdrasamblal pole küll külmetusevastase teega miskit pistmist, kuid kas just Naksitrallide pärast või mingil muul põhjusel on islandi käokõrv just selle nimetusega inimeste mällu sööbinud.

Islandi samblik on hea hingamisteede põletikuliste haiguste, esmajoones lahtistamist vajava köha puhul. Selleks on hea teha teed: kalla 1 spl samblikku üle 1 kl keeva veega. Joo pärast iga toidukorda 1/3 kl. Kui köha on tõsine, siis tõhusaima keedise saab, kui lisad islandi samblikule võrdses koguses männikasve. Lisaks võib juurde panna mett ja ongi valmis suurepärane köharohi , mis aga lastele ikka veel mõru maitse tõttu ei pruugi sobida.

AEDSALVEID maikuus sööja elavat igavesti, teab üks uskumus rääkida. Kas seeläbi just igavese elu saab, on tunnistajate puudumise tõttu raske tõestada, aga mitmeid raviomadusi kannab see peamiselt aias kasvav taim siiski.

Kui pärn ajab higile, siis salvei takistab liigset higistamist. Aedsalveil on põletikuvastane ja seedimist korrastav toime ja ta aitab parandada enesetunnet külmetushaiguste korral. Liigset seespidi tarvitamist tuleks aga võimalike kõrvaltoimete tõttu piirata. Kui kurk on valus, tasub proovida kuristamist salveiteega, nohu korral võib auru sisse hingata.

SOOKAILUGA kaasneb terve rida igasugu müütilisi lugusid. Räägitakse, et soos või rabas olla inimesed just sookailu tõttu eksinud, näinud rabas uinudes lausa kentsakaid unesid või ringi uidates nägemusi. Olgu sellega, kuidas on, kuid nii mõnelgi metsas käial ajab sookailu lõhn pea valutama. Seetõttu peetakse sookailu ka tugevaks nõiataimeks ja ettevaatuse tõttu on jäänud päris tihti tähelepanuta, et sookailu puhul on tegemist ühe meie alade tugevaima köharohuga.

Lisaks abile hingamisteede põletike korral soodustab ta ka higi- ja uriinieritust. Köha korral tuleb võtta 2 spl peenestatud droogi, valada see üle 1 kl keeva veega ja jätta kuni 5 minutiks tõmbama, siis kurnata ja juua 1/3 kl kaupa.

Sookailu soovitatud annust ei tasu ületada, sest muidu võib tõesti end näidata tema loomuse teine pool!

NURMENUKK on rahvasuus tuntud ka kui taevavõti – ju siis on tegemist taevaliku taimega. Ja tõesti, nurmenuku lehtedest ja õitest saab abi kevadisel ajal, kui väsitav talv on ka kõige tugevamatele jälje jätnud.

Nurmenukku korjatakse aprillis, mais ja juunis ning õisi võib koguda kas koos tupplehtedega või ka ilma. Lisaks rohkele C-vitamiinile on tal köhavastane toime ja kergelt higi- ning uriinieritust soodustav toime. See omakorda teeb nurmenuku sobivaks külmetushaiguste korral ja lubab teda kasutada üldturgutava ja puhastava taimena. Iseenda kevadpuhastuseks justkui loodud!

Võid toimida järgnevalt: võta 1 spl õisi või lehti, vala need üle 1 kl keeva veega ja jäta 10–15 minutiks seisma, seejärel kurna ja joo 1–3 kl päevas.

Iselugu on juurtega: nende keetmisel saadud vesitõmmis lahtistab köha korral röga, kuid võtta tuleb seda vaid mõned supilusikatäied korraga.

PAISELEHT, nagu nimigi ütleb, on rahvapäraselt olnud kasutuses loodusliku vahendina paisete alandamiseks. Hoopis vähem on aga teada tema hea köha ja bronhiidivaevuseid leevendav toime. Paiselehetee aitab röga veeldada, teeb selle lahti ja aitab köhast sestap kiiremini vabaneda.

Paiselehetee tegemiseks võta 1 spl peenestatud droogi, vala see üle 1 kl keeva veega ja jäta jahtumiseni seisma, aeg-ajalt segades. Seejärel kurna vedelik ja joo 1/2 kolm korda päevas köha ja kopsuhädade vastu. Segu võib kasutada ka kuristamiseks neelu- ja suulimaskesta põletike puhul.

PÄRNA ehk niinepuud peetakse arstiteaduse vanaemaks. Pärnaõite kogumise aeg on võrdlemisi lühike ja tuleb õigesti, ikka õitsemise järgi ajastada. Kui tamm on mehe võrdkuju, siis kaasaks sobib talle kõige paremini just pärn. Juba oma lehtede kujult on ta üpris südamlik puu.

Pärn on üks enim sooja andvaid taimi: võta 1 spl peenestatud pärnaõisi, vala üle 1 kl keeva veega ja jäta 10 minutiks seisma, seejärel joo võimalikult kuumalt 1 kl kolm korda päevas. See ajab higistama ja aitab palavikku langetada, eriti kui lisad lusikatäie mustsõstramoosi.

Pärna väge tõestab ka see, et mitmed meie esivanemate hiiepuud olid pärnapuud. Kui suvisel ajal õitsva pärna all seista, on magus lõhn ja mesilaste sumin tõesti midagi erakordset, midagi, mis hellitab hinge isegi ilma pärnaõisi sisse söömata.

Toimetas Kaia-Kaire Hunt

***

Allikas: 2017. aasta Terve Elu kalendermärkmik, kust saad lugeda enam kui 50 Eestis kasvava ravim- ja maitsetaime raviomadustest, legendidest ja retseptidest.