Kanepi kasutamise seaduslikkuse üle käib pidev arutelu ning enamik maailma valitsusi, sealhulgas ka USA föderaalvalitsus on rangelt seda meelt, et tegemist on ainega, mille osas tuleb “jõuliselt maksma panna“ seadus, mis keelab kanepit omada, toota ja turustada. Ometi tõendab suur hulk valitsuse enda poolt tellitud uuringuid ja raporteid, et kanepi suitsetamine on väiksema vähiriskiga kui tubaka suitsetamine ja kanep on ravimina väärtuslik.

Allpool kümme teadusuuringut, mis ei tõesta marihuaana kahjulikkust ega selle ärakeelamise tõhusust.

1. Marihuaana suitsetamine ei suurenda suremust

USA riikliku narkootikumide kuritarvitamise instituudi (National Institute on Drug Abuse) rahastatud uuring Californias leidis, et kanepisuitsetajate suremuse määr ei ole mittesuitsetajatest kõrgem. Samas on tõestatud, et tubaka suitsetamine tõstab surmariski. Uuringus osales 65 171 inimest vanuses 15–49, kes täitsid küsimustiku oma suitsetamisharjumuste kohta, sealhulgas ka kanepi suitsetamise kohta aastatel 1979–1985. Uuring.

2. Pidev kanepisuitsetamine noorena ei riku tingimata tervet elu ära

Teadlased uurisid, kas pidev kanepisuitsetamine nooremas eas põhjustab hilisemaid pikaajalisi probleeme. Uuriti ühemunaraku kaksikute paare, kellest üks oli olnud rohkem kui aasta pidev kanepi kasutaja ning teine ei olnud proovinud rohkem kui viis korda. Küsitlusele vastas 28 paari kaksikuid. Leiti, et kanepisuitsetamisel ei olnud olulist mõju hilisemale vaimsele või füüsilisele tervisele ega sotsiaaldemograafilistele näitajatele. Uuring.

3. Marihuaana “üleminekuefekt“ võib olla ettekujutus

Kanepit (marihuaanat) kutsutakse sageli “ülemineku-narkootikumiks“, kuna arvatakse, et selle suitsetajatel on suurem tõenäosus proovida edaspidi ka tugevamaid narkootikume, võrreldes inimestega, kes ei suitseta kunagi kanepit. 2002. aastal teadusajakirjas Addiction avaldatud töös uuritakse, kas sellised seosed võivad olla selgitatavad hoopis ühise faktori – narkootikumide kasutamise eelsoodumusega, mis mõjutab nii kanepi kui ka teiste narkootikumide kasutamist. Leiti, et marihuaana üleminekuefekt võib eksisteerida, kuid täpselt sama tõenäoline on ka nn ühise faktori mudel, mille puhul ei ole marihuaana tingimata üleminekunarkootikumiks. Uuring.

4. Keelamine ei toimi (esimene osa)

Valge Maja ülesandel uuris riiklik teadusuuringute nõukogu USA narkootikumidepoliitika tõhusust ning üldist narkootikumide kasutamist. 2001. aastal avaldatud raporti kokkuvõttes leiti, et olemasolev info “näitab väikest seost narkootikumide kasutamise eest määratud sanktsioonide ranguse ja narkootikumide tarvitamise valdavuse või sageduse osas. Teisisõnu – ei ole tõendust, et juba pea sajandijagu USA narkootikumidepoliitika nurgakiviks olnud range keeld tegelikult narkootikumide tarbimist vähendab. Uuring.

5. Keelamine ei toimi (teine osa): kas keelamine põhjustab üleminekuefekti?

USA ja Hollandi teadlased võrdlesid marihuaana kasutajaid San Franciscos, kus see on illegaalne ja Amsterdamis, kus on täiskasvanutel lubatud osta ja omada väikest kogust marihuaanat. Võrreldi tarbimise sagedust, kogust ja esmakordse tarbimise vanust ning leiti, et sisulist erinevust nendes parameetrites kahe linna näitel ei ole. Ainus erinevus oli, see et kangete narkootikumide kasutamine on San Francisco grupil mitu korda kõrgem kui tolerantse kanepipoliitikaga Amsterdamis. Uuring.

6. Kanep võib ennetada vähki (esimene osa)

Juba 1975. aastal USA riikliku vähiinstituudi teadusajakirjas avaldatud uurimuses tõestati, et loomkatsetes aitasid THC ja teised kannabinoidid vähendada kasvajate mõõtmeid ning pikendada katsehiirte eluiga. Teadlasid nakatasid hiiri mitut eri tüüpi vähi, nagu näiteks leukeemia ja kopsuvähi rakkudega ning siis ravisid neid kannabinoididega. Uuring.

7. Kanep võib ennetada vähki (teine osa)

1994. aastal läbiviidud uuringus, mille tulemusi püüti peita, andsid teadlased hiirtele ja rottidele suuri koguseid THC-d (tetrahüdrokannabinooli), otsides selle tagajärjel tekkivat vähki või teisi mürgistuse nähtusid. Vastupidiselt oodatule elasid närilised, kellele manustati THC-d, hoopis kauem ning neil esines harvemini vähkkasvajaid. Kommentaaris uuringule on välja toodud, et kanepi suitsetamine sisaldab lisaks THC-le ka suurt hulka muid ühendeid, millest mõningad võivad olla ka kahjulikud. Kuid selle uuringu tulemuste põhjal võib julgelt järeldada, et kanepi peamine psühhoaktiivne ühend ei ole vähki tekitava toimega. Uuring.

8. Kanep võib ennetada vähki (kolmas osa)

Esimeses punktis mainitud uuringu andmete põhjal uuriti ka mittesuitsetajate, tubakasuitsetajate ja kanepisuitsetajate vähki haigestumise riski. Üle 65 000 inimese poolt vastatud küsimustiku andmete põhjal leiti, et tubaka suitsetajatel oli oluliselt kõrgem kopsu- ja teiste vähiliikide esinemissagedus. Kanepisuitsetajatel, kes ei suitsetanud tubakat, oli erinevate vähiliikide esinemissagedus oluliselt madalam kui tubaka suitsetajatel ning veidi isegi madalam kui mittesuitsetajatel, kuigi see viimane näitaja ei olnud statistiliselt piisavalt veenev. Uuring.

9. Kanep võib ennetada vähki (neljas osa)

UCLA (University of California, Los Angeles) teadlane Donald Tashkin viis läbi uurimuse, milles võrdles 1212 vähiga patisenti ning 1040 vähivaba kontrollgrupi inimest. Neid küsitleti kanepi kasutamise osas ning uuringu tulemusena leiti, et epidemioloogilised uuringud ei toeta hüpoteesi marihuaana kartsinogeensusest. Isegi tõsistel kanepisuitsetajatel ei olnud vähki haigestumise risk suurenenud ning nende vähirisk oli tubakasuitsetajatega võrreldes madalam. Uuring.

10. Kanepil on raviväärtus

Vastusena California meditsiinilise marihuaana seaduse vastuvõtmisele andis Valge Maja riiklikule meditsiiniinstituudile (Institute of Medicine IOM) ülesandeks läbi vaadata kanepi meditsiiniline kasutegur ja riskifaktorid. IOM kokkuvõte oli järgmine: “Iiveldust, isu puudumist, valu ja ärevust on võimalik kanepi abil leevendada.“ Kuigi raportis toodi välja suitsetamise potentsiaalsed riskid, nenditi samas, et kroonilise valu või AIDS-ist tingitud vaevuste leevendamiseks ei ole kanepile selget alternatiivi. Valitsus keeldus selle raporti tulemusi tunnustamast ning selle töö üks autoritest John A. Benson ütles New York Timesile, et valitsus soovib, et seda tööd poleks kunagi tehtud. Allikas.

Foto: cannabis.xtgem.com

Toimetas Katrin Suik