Arste kritiseeritakse tihti, et nad määravad ebavajalikke teste ja protseduure, mis teevad rohkem kahju kui kasu ning suurendavad niigi kõrgeid ravikulusid. Eelmisel aastal algatas ABIM fond USA-s kampaania Choosing Wisely (targalt valides), mille eesmärgiks on edendada patsientide ja arstide omavahelist dialoogi ning aidata patsientidel valida ravimeetodeid, mis on tõenduspõhised, ei kattu juba sooritatud testide või raviga, ei kahjusta tervist ning on tõepoolest vajalikud.

Selle kampaania raames on 25 meditsiinilist erialaliitu (kuhu kuulub üle 500 000 arsti) analüüsinud üle 130 testi ja protseduuri vajalikkust. Esile tõstetud protseduuridest toob meditsiiniuudiste portaal Prevent Disease välja 12, mida tasuks võimalusel pigem vältida.

• Väldi sünnituse esilekutsumist või keisrilõiget enne 39. rasedusnädalat
  Enne 39. rasedusnädalat sündinud lastel on suurenenud risk õppimisprobleemide, hingamisteede probleemide ja muude tervisehädade tekkeks. Vahel toimub meditsiiniliselt näidustatud sünnituse esilekutsumine enne 39. rasedusnädalat, kuid erialaspetsialistide soovitus on väga selge – ainult see, et loote kopsude küpsuse test näitab, et laps on valmis iseseisvalt hingama, ei ole piisav näidustus, et selle põhjal sündi esile kutsuda.

• Väldi rutiinselt tehtavat iga-aastast PAP-testi
  PAP-testi tehakse selleks, et tuvastada emakakaelavähki ja vähieelseid seisundeid. Tavapärase (st mitte suurenenud) vähiriskiga naiste puhul ei ole iga-aastasel testimisel, mille käigus võetakse emakakaelalt uurimiseks rakuproov, suuremat kasutegurit kui näiteks iga 3 aasta tagant sooritatud testimisel.

• Väldi kompuutertomograafiauuringut väiksemate peatraumade puhul
  Pea pooltele lastele, kes satuvad erakorralise meditsiini osakonda peavigastusega, tehakse kompuutertomograafiauuring (CT). Kuid selle uuringu käigus saab patsient keskmiselt 100 korda suurema doosi vähiriski suurendavat radiatsiooni kui standardse kopsuröntgeni puhul. Ameerika pediaatrite ühing soovitab enne CT-uuringu teostamist piirduda lapse mõningase kliinilise jälgimisega, et selgitada välja, kas CT-uuring on ikka tarvilik.

• Väldi koormus-ehhokardiograafiat (stress-ehhokardiograafia)
  Ehhokardiograafiline uuring (südame ultraheliuuring) koos koormusega hindab ultraheli abil südamelihase tööd võrdlevalt rahuolekus ja koormuse korral. Enamasti kasutatakse ravimiga esilekutsutavat koormust. Sellisel juhul manustatakse veeni kaudu ravimit, mis põhjustab vererõhu tõusu ning pulsisageduse kiirenemist. Ultraheli abil on seejärel võimalik hinnata koormusel tekkivaid muutusi südamelihase ja südameklappide töös. Ameerika ehhokardiograafia ühingu hinnangul on väga vähe infot selle kohta, milline kasutegur on asümptomaatiliste patisentide südame-veresoonkonna haiguste riski hindamisel sellise meetodi abil.

• Väldi II tüübi diabeedi puhul väga rangelt veresuhkrut kontrolli all hoidvate ravimite kasutamist
  Geriaatrite ühing on leidnud, et puudub piisav tõendusmaterjal selle kohta, et vanemaealistel diabeetikutel on kasulik võtta ravimeid, mis veresuhkrut väga rangelt kontrolli all hoiavad, kuna nendel ravimitel on leitud mitmeid kahjulikke kõrvalmõjusid ning täheldatud kõrgenenud suremusemäära. Vastavalt vanusele on seatud mõistlikud veresuhkru määrad, mille puhul kasutatavate ravimite poolt antav kasutegur on tasakaalus nende kahju tekitava toimega – vanemaealistel patsientidel teeb suur ravimikogus rohkem kahju kui veidi kõrgenenud veresuhkur.

• Väldi EEG (elektroentsefalograafia) uuringut korduvate peavalude puhul
  Sagedasti korduvad peavalud on väga levinud valuga seotud kaebus, mida kurdavad pea 20% patsientidest. USA neuroloogide ühing leiab, et EEG ei ole peavalude diagnoosimisel kasulikum kui kliiniline uuring. See ei anna paremat tulemust ning samas on oluliselt kulukam.

• Väldi reflukshaigusevastast ravi imikute puhul
  Refluksivastane ravi, mida täiskasvanud patsientidele määratakse sageli, ei ole toonud kaasa piisafalt efektiivset tulemust gastroösofageaalse reflukshaigusega (GERD) imikutel, ning aina enam koguneb tõendusmaterjali, et see võib teatud olukordades hoopis kahjulikuks osutuda. Peamiselt peetakse selle soovituse puhul silmas prooviravi kindlat tüüpi maoravimite – prootonpumba inhibiitoritega (PPI), mis ei aita laste puhul efektiivselt haigust diagnoosida. Puudub ka piisav dokumeteeritud tõendusmaterjal, mis näitaks selle ravi turvalisust imikute puhul.

Järgevad protseduurid lisas ABIM-i arstide poolt nimetatud protseduuridele naturopaat doktor Dave Michalovic:

• Väldi lipiidide profiili testi
  Lipiidide profiili test näitab erinevaid vere parameetreid nagu kolesterooli ja triglütseriidide tase. Aina enam teaduslikke töid on näidanud, et kõrge “halva” LDL-kolesterooli tasemega inimesed elavad kõige kauem ning paljud leiud teaduses lähevad vastuollu hüpoteesiga, et kolesterooli tuleks veres iga hinna eest alandada.

• Väldi mammogramme
  On leitud, et rutiinselt korratavad mammogrammid ei ole vähendanud rinnavähist tingitud surmade arvu. Mammograafia käigus kahjustatakse tundlikku rinnakudet kompressiooni ja radiatsiooniga. Lisaks on sellel testil murettekitavalt suur valenegatiivsete ja valepositiivsete vastuste määr (vastavalt 30% ja 89%). Paljud rinnavähi juhud saavad alguse kaenlaalusest, mis tavapärase mammograafia puhul jääb uurimata. Neid negatiivseid külgi arvesse võttes peaks tõsisemalt kaaluma hoopis rinnakoe termograafilist uuringut, mis on mitteinvasiivne ja mittetoksiline tehnika kõrvalekallete avastamiseks enne, kui need muutuvad halvaloomuliseks. See on palju turvalisem viis testida naisi, kellel on enda teadmata tekkinud kõrvalekalded rinnakoes, kuna sellisest muutusest võib minna veel mitu aastat, enne kui sellest areneb välja mammogrammi abil tuvastatav kasvaja.

• Väldi PSA (Prostata spetsiifiline antigeen) testimist
  PSA-testis otsitakse spetsiaalset eesnäärme poolt toodetavat valku, mis on eesnäärmekoe, mitte eesnäärmevähi spetsiifiline marker, kuid mille kõrget taset on seostatud eesnäärmevähiga. Probleem seisnebki selles, et see seos ei vasta alati tõele ning kui see ka nii on, siis ei ole eesnäärmevähk tingimata surmav. Kuigi eesnäärmevähi diagnoosi saab USA-s pea 20% mehi, siis ainult 3% meeste jaoks on see surmav. PSA-test toob sageli kaasa ülediagnoosimise, biopsiad (koeproovid) ja ravi, mille sagedased kõrvalnähud on impotentsus ja uriinipidamatus. On leitud ka, et biopsiad ja ravi võivad eesnäärmevähi kulgu halvendada, kuna biopsianõela poolt tekitatud koekahjustus võib panna kasvaja tugevamalt vohama või saata vähirakke vere- või lümfiringesse.

• Väldi rutiinset testimist kolorektaalse (käär- ja pärasoole) vähi osas
  Kolorektaalse vähi skriinig toob tihti kaasa ebavajaliku healoomuliste polüüpide eemaldamise, kuid need ei ole patsiendile kahjulikud ning nende ravi või eemaldamise risk on suurem kui kasutegur. Kompuutertomgraafia abil tehtud sooleuuring ja fekaalide DNA-testimine kolorektaalse vähi skriiningu meetodina ei ole piisavalt tõestatud.

• Väldi DEXA-uuringut
  DXA/DEXA (Dual energy X-ray absorptiometry) on 1980-ndatel välja arendatud tehnoloogia luumassi tiheduse määramiseks puusa või lülisamba piirkonnast ja on oma täpsuse tõttu eelistatuim tehnoloogia. Selle uuringu abil saab hinnata luude tugevust ning osteopeeniat, mis on võimalik osteoporoosi ehk luude hõrenemise eelstaadium. Kuid selle meetodi miinuseks on tulemuste suur varieeruvus nii sama inimese puhul kui ka olenevalt mõõtmist tegevast masinast. DEXA abil ei saa määrata kollageeni ja mineraalide suhet, mis on luude tugevuse määramisel olulisem, kui lihtsalt mineraalide sisaldus – suurema mineraalidesisaldusega luud võivad olla hoopis hapramad.

Kampaania Choosing Wisely raames plaanitakse 2013. aasta lõpus või 2014. aasta alguses avalikustada nimekiri 150 potentsiaalselt kõige ebavajalikumast testist, nimekirja koostamisse on kaasatud 30 erinevat arstide erialaliitu. Siiani koostatud täispikkade nimekirjadega saad tutvuda siin.

Allikad: Prevent Disease, Choosing Wisely

Foto: efenem.wordpress.com

Toimetas Katrin Suik