USA arstid tähistavad teaduslikku läbimurret, mis päästis beebi elu. Esimest korda meditsiini ajaloos on arstid loonud 3D laserprinteri abil hingamisteede toe, mis siirdati poisile, kelle hingamisteed kippusid kokku vajuma. Praegu 20-kuune Kaiba Gionfriddo oli 3 kuud vana, kui talle tehti operatsioon, sest sünnidefekti tõttu vajusid tema hingamisteed iga päev kokku. Sellistel puhkudel lõpetas laps hingamise, muutus näost siniseks ja paaril korral seiskus ka südametöö. Arstid uskusid, et on ainult aja küsimus, mil järgmine hingamisteede kokkuvajumine oleks surmav.

Poisi ema April Gionfriddo kommenteeris haiglast lahkudes Michigani ülikooli tervishoiusüsteemile (University of Michigan Health System): “Paljud arstid ei arvanud, et laps haiglast elusalt lahkub. Sel hetkel olime meeleheitel. Olime valmis proovima mida iganes, mis toimiks.”

Aeg oli kallis ning Michigani ülikooli arstid hakkasid kohe katsetama kunstliku hingamisteede toe ehitamist. Selle ülikooli biomeditsiiniteadlased olid hiljuti omandanud uue kehas biolaguneva materjali, mis võis nende arvates poissi aidata. Protseduuri juhtinud dr Glenn Green ning biotehnoloogiainsener Scott Hollister said teha Kaiba trahheast ja bronhidest tehtud CT-skaneeringu alusel arvutis mudeli, millist tuge nad vajasid ning siis laseritel põhineva 3D printimistehnoloogia abil selle valmistada. Järgmisel päeval paigaldati nende tehtud toru Kaiba hingamisteedesse. Varem ei ole sellist protseduuri kunagi tehtud.

Toidu- ja ravimiohutuse amet (The Food and Drug Administration, FDA) andis protseduurile kohe loa, kuigi selle mõjusid ei olnud ette teada. Kuid kohe pärast seda, kui toru oli paigaldatud, hakkas poiss normaalselt hingama. “See oli hämmastav. Niipea kui tugi oli paigaldatud, hakkasid kopsud liikuma ning me teadsime, et temaga saab kõik korda,” ütles pressiteates pediaatriaspetsialist Glenn Green, kes kogu protseduuri Michigani ülikooli lastehaiglas juhtis.

19 kuu vanusena ei ole poisil seni oma hingamisteedega kordagi probleeme olnud ning ta on üldiselt üsna terve laps.

Esimene omalaadne operatsioon maailmas

Eelnevalt on sarnaseid operatsioone tehtud trahhea või hingetoru transplantaadiga, mis tehakse surnud doonori kehaosast. Mõned korrad on transplantaat loodud ka laboris tüvirakkude abiga. Aga kuna Kaibal oli mittetäielikult moodustunud bronh, ei olnud sellised protseduurid tema seisundi ravimisel sobivad. Enamik lapsi, kes sünnivad bronhidefektiga, kasvavad sellest teise-kolmanda eluaasta paiku välja. Kaiba hingamisteede toe puhul kasutatud plastik laguneb aja jooksul ning absorbeerub järk-järgult kehas, võimaldades tervel koel selle asendada.

USA-s sünnib igal aastal umbes 2200 beebit seisundiga, mida nimetatakse trahheobronhomalaatsiaks, kuid vähestel on see nii tõsine kui Kaibal. See uus tehnoloogia võib potentsiaalselt aidata tuhandetel lastel normaalselt hingata, kuni nende oma keha koed defekti parandavad. New Yorgi Albert Einsteini nimelise meditsiinikolledži pediaatriaspetsialist dr John Bent ütles: “Mulle meenub viimasest kahest aastakümnest väike hulk lapsi, kes väga kannatasid ja oleksid sellisest tehnoloogiast abi saanud.”

Biomeditsiinilise inseneriteaduse professor Michigani ülikoolis, Scott Hollister leidis, et selles protseduuris osalemine oli üks tema karjääri tipphetki. “Ehitada midagi, mille abil kirurg saab päästa inimese elu – see on suurepärane tunne,” ütles ta Michigani ülikooli pressiteates. Protseduuri juhtinud dr Green avaldas arvamust, et ilma selle implantaadita oleks Kaiba tõenäoliselt surnud.

Allikad: Russia Today, University of Michigan Health System

Foto: www.kirotv.com

Toimetas Katrin Suik