Oled väsinud, pea valutab või seedimine teeb muret? Paljud levinud terviseprobleemid on seotud toitumisega ning neid saab lihtsate muudatuste abil ära hoida või positiivselt mõjutada. Loodusväe värskest tasuta e-raamatust leiab toitumisasjatundjate soovitused, mis aitavad jõuda parema tervise ja enesetundeni! Raamatus annavad nõu ja räägivad oma kogemusest: endine lastearst ning mitmete tervise- ja toitumisraamatute autor doktor Adik Levin, tennisist Kaia Kanepi, ettevõtja Evelin Ilves, laulja Liis Lemsalu, toitumisterapeut Kristiina Singer ja ettevõtte Loodusvägi asutaja Ahto Vegmann. Avaldame raamatust lugemiseks sissejuhatava peatüki.

„Inimese tervis ei sõltu mitte arstiabist ja õigetest ravimitest, vaid 50 protsendi ulatuses elustiilist ehk toitumisest ja liikumisest,” ütleb doktor Adik Levin, endine lastearst ning mitmete tervise- ja toitumisraamatute autor. Õigupoolest ei ole see mehe enda välja mõeldud, vaid seda kinnitas juba 30 aastat tagasi Maailma Terviseorganisatsiooni uuring. Elustiili kõrval sõltub uuringu järgi 20% geneetikast, 20% ökoloogiast ja ainult 10% arstiabist.

„Iga inimene peab mõtlema, et suu pole konteiner, kuhu kõike visata,” rõhutab kogenud arst. Tänapäeval ei ole aga toiduvalikuid lihtne teha, tunnistab ta, sest viimase 50 aasta jooksul on toidu hulk plahvatuslikult kasvanud ning selle kvaliteet ei ole paraku alati parim. Arsti sõnul on inimese organism tuhandete aastate jooksu kohanenud piiratud toiduhulgaga ja tal on raske nii lühikese perioodi jooksul kohaneda kaasaja toidulaual toimunud suurte muutustega.

Nii võibki ümberringi näha palju ülekaalulisust, kroonilist väsimust, seedetrakti haiguseid, liigesepõletikke jne. „Kui inimene hakkab õigesti toituma, tuleb energiat. Tegelikult on paljud haigused seotud toitumisega,” ütleb doktor Adik Levin.

Oled väsinud, pea valutab ja seedimine teeb muret?

Ka toitumisterapeut ja Viinis asuva Biogena akadeemia õppejõud Kristiina Singer kinnitab, et on mitmeid terviseprobleeme, mille korral annab toitumise ja elustiili muudatustega olukorda parandada. Näiteks tänapäeval väga levinud seedeprobleemid, väsimus, energiapuudus ja peavalud. „Ka enamikke laialt levinud haigusi nagu suhkurtõbi, südame-veresoonkonna haigusi ja kasvajaid saab õige toitumisega ära hoida või positiivselt mõjutada,” teab ta.

Oma klientidelt kuuleb toitumiseterapeut sageli, et tänu kiudainerikkale menüüle ja piisavale vedelikule kadusid seedeprobleemid. Kiudained aitavad tema sõnul väga edukalt ka kolesterooli langetada. Enamik inimesi märkab toidulaua tervislikumaks muutmisel, et energiat tuleb juurde. Eriti tugevat ja kiiret muutust enesetundes märkavad muidugi need, kellel on probleeme toiduainete allergiate või talumatustega. „Kui probleeme tekitavad toiduained vähemalt mõneks ajaks teistega asendada, siis võib see inimese vabastada nii seedeprobleemidest, pea- ja liigesevalust kui väsimusest,” kinnitab Kristiina.

Toitumisterapeudi sõnul sobib tänapäevast toitumist hästi iseloomustama mõiste kvalitatiivne nälg. See tähendab, et pealtnäha oleme kõik hästi toidetud, sageli isegi ületoidetud, sest energiarikkast toidust ju puudust ei ole. Ent enamik inimesi kannatab siiski mikrotoitainete – vitamiinide ja mineraalainete – puuduse käes. „Seda kinnitavad toitumisharjumuste uuringud koos veretestide tulemustega üle maailma,” teab Kristiina.

Paraku on need mikrotoitained meie enesetunde ja tervise jaoks sama olulised kui energia kaloritest. Toitumisterapeudi selgitusel on mikrotoitained hädavajalikud selleks, et meie rakkudes üldse oleks võimalik energiat toota ning aju töötaks korralikult ja me suudaksime keskenduda. Ka hormoonide, näiteks õnnehormooni serotoniini või unehormooni melatoniini tootmine sõltub õigete vitamiinide ja mineraalainete piisavast olemasolust organismis.

Mida suurem stress, seda rohkem vajame toitaineid

Enamik haigusi vallandub just siis, kui kehal jääb puudu toitainetest, mis aitavad vastu panna igapäevaelu stressoritele. Mida suurem on stress, seda rohkem vajame toitaineid. Kui kehas puuduvad vabade radikaalide ülekaaluga võitlemiseks depood, oleme haigustele kerge saak.

Seepärast tuleb toiduvalikuid tehes igati kasuks selline mõiste nagu toitainetihedus. „Mida rohkem toitaineid ehk vitamiine ja mineraalaineid võrreldes energia ehk kalorite hulgaga on ühes toiduaines, seda suurem on toitainetihedus ja seda väärtuslikum see toiduaine on,” selgitab Kristiina. Suure toitainetihedusega on näiteks puu- ja köögiviljad, täisteraviljatooted, kaunviljad – oad, herned ja läätsed –, samuti väherasvane liha.

Asudes parema enesetunde soovist ajendatuna tegema oma elustiilis ja toitumises muudatusi, ei tasu astuda korraga liiga suuri samme ning soovida tulemusi üleöö. Muudatusi tasub teha läbimõeldult ja järk-järgult, siis on ka tõenäolisem, et need kinnistuvad. Näiteks selle asemel, et kõik n-ö halvad toiduained korraga menüüst välja visata, võiks alustada tervislike toiduainete järk-järgulise lülitamisega oma menüüsse.

Niiviisi samm-sammult tervisliku toitumise rajal edasi liikudes koged kindlasti, et igapäevane toit mõjutab mõttetegevust, keskendumisvõimet, meeleolu, motivatsiooni ja isegi isiksust – seega mängib toit imekspandavat rolli su heaolus. Toitumistavasid muutes ei tasu unustada ka liikumist, sest tervise nimel töötavad need käsikäes. On päris kindel, et su elu muutub paremaks, kui tunned end oma kehas hästi ja oled terve.

Allikas: Loodusväe 1. e-raamat „4 lihtsat muudatust toitumises, mis aitavad sul tunda end terve ja rõõmsana” (saad sellelt lingilt tasuta alla laadida).

Fotod: spiritualityhealth.com

Toimetas Sander Soomaa