Foto: Wolfgang Claussen / Pixabay 

Mureli- ja kirsisõpradele on häid uudiseid – teadusuuringud kinnitavad, et meil on veel rohkem põhjuseid suvel küllastumiseni neid puuvilju süüa! On leitud, et need on vähivastased, parandavad und, tasakaalustavad vererõhku ja leevendavad podagrat. Murelites leidub koostisosi, mis leevendavad valu sama hästi kui aspiriin ning toimivad tõhusalt põletike vastu. Need vitamiinide, mineraalide ja antioksüdantiderohked isuäravad puuviljad väärivad supertoidu nime.

Artikkel ilmis Telegramis esmalt juulis 2013.

Vähivastane toime. Kirsid ja murelid sisaldavad ohtralt karoteeni, C-vitamiini, boori ning tugevatoimeliste antioksüdantide – antotsüaanide – gruppi, mis on suurepärane kaitse vähi eest. On leitud, et üks nendes sisalduv antioksüdant (tsüanidiin) võib ennetada mutatsioone, mis viivad vähi tekkeni ja hoida ära juba tekkinud vähirakkude kontrollimatut vohamist. Murelid (ehk maguskirsid) sisaldavad pea kolm korda rohkem antotsüaane kui hapukirsid, ning mida küpsemad murelid, seda suurem on antioksüdantide sisaldus.

Parem uni. Kirsid on üks väheseid looduslikke melatoniiniallikaid. Melatoniin on hormoon, mis reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Teadusajakirjas European Journal of Nutrition avaldatud uurimuses kirjeldadatakse, et kontsentreeritud hapukirsi mahla joomine varustab meid eksogeense melatoniiniga, mis on kasulik une kestuse ja kvaliteedi parandamisel ning võib isegi aidata unehäiretega inimesi.

Valu leevendamine. Michigani ülikooli (Michigan State University) teadlased leidsid, et murelites ja kirssides leiduvad antotsüaanid võivad olla valu leevendamisel sama tõhusad kui aspiriin, ibuprofeen ja teised mittesteroidsed põletikuvastased ravimid. Laborikatsed on näidanud, et kõigest 20 kirsi söömine vähendas juba oluliselt põletikku ja ebamugavustunnet.

Vererõhu reguleerimine. Murelid sisaldavad ohtralt kaaliumi, mis teeb neist suurepärase vahendi kõrge vererõhu langetamiseks. Kaalium aitab kehas säilitada vedelikutasakaalu ning on vastukaaluks naatriumi turset tekitavale toimele. Samuti sisaldavad kirsid ja murelid kvertsetiini, mis on veresooni kaitsva toimega antioksüdant.

Podagra taltsutamine. USA põllumajandusministeeriumi poolt läbi viidud uuring leidis, et naistel vanuses 22–40 aastat, kes tarbisid tühja kõhu peale keskmiselt 45 murelit, oli madalam kusihappe ja c-reaktiivse valgu tase organismis. Mõlemad ained on podagra puhul kõrgenenud ning c-reaktiivset valku peetakse ka südamehaiguste riskiteguriks. Järgnevad uuringud näitasid, et kirssidel on põletikku alandav ning liigeste paistetust vähendav toime.

Lihaste taastumine. Uuringud on näidanud, et maratonijooksjad, kes tarbisid pärast jooksmist kirsimahla, kogesid vähem lihasvalu. Kirsimahla joomine enne ja pärast kehalist koormust aitab lihastel taastuda ning nende jõudu ja funktsioone säilitada.

Lisaks on avaldatud arvamust, et need maitsvad puuviljad võivad olla kasulikud ka diabeedi ravis, kuna antotsüaanid suurendavad pankrease võimet insuliini toota. Kirsid võivad kaitsta ka ajukahjustuse eest. Seda, et liiga palju kirsse või mureleid võiks tervisele kahjulik olla, pole veel keegi öelnud. Nii et tasub suvisest hooajast võtta maksimum ning süüa rõõmuga neid väikseid punaseid puuvilju!

Allikad: Natural Medicine Journal, Natural News, Nutra, Huffington Post, Eating Well

Toimetas Katrin Suik