Tänapäevased kunstlikult toodetud ravimid on lihtsasti kättesaadavad ning esmane ja ainus arstide poolt ettekirjutatud raviviis. See on viinud selleni, et meie esivanemate aastatuhandeid kasutatud looduslikud ravivõtted ja teadmised taimedest vajuvad üha enam unustuse hõlma. Tihti pöörduvad inimesed n-ö alternatiivmeditsiini poole alles viimases hädas, kui ükski arstide väljakirjutatud ravim pole aidanud, olles valmis kõike proovima. Tegelikkuses peaks asi käima vastupidi: kui hoiduda ennast mürgitamast kunstlike ainetega ja tugevdada organismi loodusest saadavate “ravimitega”, pole arsti järjekorras istuda vaja. Nii nagu loomad saavad kogu energia loodusest, on seda alati saanud ka inimesed. Kuigi taimeliigitus “adaptogeen” on viimase aja nähtus, ulatuvad teadmised nende taimede toimest iidsetesse aegadesse.

Adaptogeene nimetatakse sageli tervete inimeste ravimiks. Mõiste “adaptogeen” või “adaptogeenne ravimtaim” viitab farmakoloogilisele kontseptsioonile, mis tähendab, et nende manustamise järel stabiliseeruvad organismi füsioloogilised protsessid ja paraneb homoöstaas ehk keha biokeemiline tasakaal, samuti suureneb rakkude stressitaluvus. Adaptogeenid soodustavad bioloogiliste ergutavate ainete tekkimist kehas (interferoon, interleukiin jt).

Üldine farmakoloogiline teooria kahtleb adaptogeenide kontseptsioonis, samal ajal on FDA (USA toidu- ja ravimiamet) ja Euroopa ravimiamet teooriaga nõustunud. Ravimtaimedega tegelejate hulgas on taimede nimetamine “adaptogeenideks” väga populaarne, rõhutades nende võimet pikendada eluiga, tõsta libiidot ja suurendada heaolu.

Uuringud 1980-ndatel

Enamik uuringuid adaptogeenide kohta tehti Nõukogude Liidus, Koreas ja Hiinas 1980-ndatel. Mõiste “adaptogeen” oli algselt loodud farmakoloog N.V. Lazarevi poolt 1947. aastal Prantsusmaal, kirjeldamaks dibasool 12-bensüül-bensimidasooli (vererõhualandaja) mõju. Hiljem võeti see mõiste Nõukogude Liidus kasutusele, et kirjeldada abinõusid organismi vastupanu suurendamiseks bioloogilise stressi korral kliinistes ja eksperimentaalsetes uuringutes.

Praeguseks on määratlust kohandatud ning adaptogeen märgib loodusliku päritoluga ainevahetuse reguleerijaid, mis suurendavad organismi võimet kohaneda keskkonnafaktoritele ja vältida nende kahju organismile. Adaptogeenide puhul on positiivne see, et nende mõistlik kasutamine ei põhjusta toksilisi nähte. Siiski tuleb meeles pidada, et ka taimsed ravimid on eelkõige ravimid ning enne nende tarvitusele võtmist tuleks pidada koguste ja tarvitamisviiside osas nõu inimestega, kellel on selles vallas kogemusi.

Põhjalikult uuritud taimed

Adaptogeenide nimekiri pikk ja paljude ravimtaimede kohta puuduvad põhjalikud uurimused. Taimed, mida on põhjalikult uuritud ja milles on jõutud üksmeelele, on näiteks ameerika ženšenn (Panax quinquefolius), aasia ženšenn (Panax ginseng), ashwagandha juur (Withania somnifera), hiina kedristõlvik (Cordyceps sinensis), väänkellukas (Codonopsis pilosula), siberi ženšenn (Eleutherococcus senticosus), lagritsajuur (Glycyrrhiza glabra, G. uralensis), maralijuur(Rhaponticum carthamoides), roosilõhnaline kuldjuur (Rhodiola rosea), hundihammas (Astragalus membranaceus), hiina sidrunväändik (Schisandra chinensis), inkamarjad (Physalis peruviana), maca juur (Lepidium meyenii), aaloe, teeleht, kasepungad, õietolm, mesilasema piim, proopolis (taruvaik) jne.

Adaptogeenide peamine mõju:

• suurendavad füüsilist ja vaimset vastupidavust ja jõudlust
• kaitsevad kiirguse kahjuliku mõju eest
• vähendavad keemiaravi kõrvaltoimeid
• vähendavad haigestumisi
• suurendavad vastupidavust keemilistele kantserogeenidele

Adaptogeene võib kasutada raviks või osana ravist stressi ja stressoritega kokkupuute puhul (näiteks kõrgmäestikud, intensiivne treening jne), krooniliste haiguste ja jõuetuse puhul, ravijärgse taastumise toetamiseks, keemia- ja kiiritusravi korral ning füüsilise ja vaimse jõudluse suurendamiseks.

Ameerika ženšenn (Panax quinquefolius)

Ameerika ženšenn on kergema toimega ja vähem stimuleeriv kui Aasia ženšenn. See on kergelt jahutav ning sobib väsimusest vabanemiseks, kopsupõletikust või bronhiidist (eriti kuiva köha puhul) taastumiseks, astma, kroonilise stressi (koos depressiooni või ärevusega) ja kopsu või seedetrakti autoimmuunsushaiguste puhul. Lisaks on see väga kasulik ööpäevarütmi häirete korral, metaboolse sündroomi, neerupealiste puudulikkuse, nõrgenenud immuunsüsteemi ja unepuuduse korral. See on pehme toimega ning põhjustab palju väiksema tõenäosusega unetust või närvilisust kui aasia ženženn, mistõttu on sobilik regulaarseks kasutamiseks ka noorematele inimestele.

Ashwagandha juur (Withania somnifera)

See ravimtaim on üks tuntumaid Rasayana (noorendavaid) abivahendeid ajurveedas. See on üks väheseid rahustavaid adaptogeene ning seda on traditsiooniliselt kasutatud ärevuse, halbade unenägude, kerge obsessiiv-kompulsiivse häire, unetuse puhul ja närvisüsteemi töö parandamiseks.

Ashwagandha juur toimib põletikuvastaselt ja on väga kasulik fibromüalgia, rahutute jalgade sündroomi, Tourette’i sündroomi kerge vormi ja osteoartriidi raviks. Eriti hästi aitab see autoimmuunhäirete puhul, mis mõjutavad lihaseid ja liigeseid, nagu reumatoidartriit, anküloseeriv spondüliit, polümüosiit ja reumaatiline polümüalgia. See parandab meeste viljakust (suurendab spermatosoidide arvu ja seemnerakkude liikuvust) ning tänu oma rauasisaldusele aitab aneemia puhul. Ashwagandha stimuleerib ka kilpnäärme talitlust. Uuringud hiirtel on näidanud märkimisväärset hormoonide T3 ( 18 %) ja T4 ( 111 %) taseme tõusu pärast 20-päevast kasutamist (Panda, 1998).

Aasia ženšenn (Panax ginseng)

Ženšenn, eriti punane, on kõige stimuleerivam adaptogeen. Traditsiooniliselt kasutatakse seda hiina meditsiinis vanematel meestel puuduliku neeru yang-energia puhul (impotentsus, väsimus , alaseljavalud). Seda tasuks kasutada osana ravist depressiooni, kurnatuse, Addisoni tõve (kasutada koos lagritsaga), unetuse, suhkrutõve, kahheksia, immuunpuudulikkusega allergilise astma (kasutada koos hiina sidrunväändiku ja lagritsaga) ja erektsioonihäirete puhul.

Samuti aitab see ära hoida või ravida leukopeeniat vähipatsientidel, kes saavad keemia- või kiiritusravi. Inimkatsed on näidanud, et aasia ženšenni kasutamine vähendab kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) sümptomeid (Gross, 2002) ning maovähist tulenevaid surmajuhtumeid ja metastaaside esinemissagedust (Suh, 2002). Silmas tuleb aga pidada, et ženšenn on tugevatoimeline ning liigne kasutamine võib põhjustada unetust, ärevust, kõrgenenud vererõhku ja ärrituvust.

Hiina kedristõlvik (Cordyceps sinensis)

See röövik-seen (talvel putukas, suvel taim) on üks haruldasemaid adaptogeene. Kuigi neid väga kalleid parasiidivastseid on veel saadaval, kasvatatakse enamus cordyceps‘e tänapäeval sojaubade baasil. Hiina traditsioonilises meditsiinis kasutatakse seda neeru yin– ja yang-energia puudusest põhjustatud krooniliste haiguste või äärmiselt suure füüsilise koormuse puhul.

See parandab libiidot ja suurendab spermatosoidide arvu, leevendab väsimust, aneemiat, kroonilist köha, tinnitust ja luuüdi supressiooni. Cordyceps’il on ka aktiivne kasvaja- ja leukeemiavastane toime, see parandab vereringet ja südametegevust, samuti kopsumahtu. Cordyceps kombineerituna nõgeseseemnete, töötlemata kratikübara, salvei ja rabarberiga omab väga head ravivat toimet degeneratiivsete neeruhaiguste puhul. Inimkatsetes on cordyceps näidanud olulist kasutegurit meeste seksuaalse düsfunktsiooni, hüperlipideemia, trombotsüütide vähesuse, allergilise nohu, tinnituse ja kroonilise trahheiidi ravis.

Loe lisaks: Siberi raviseente kasutamine kogub üha enam toetust

Allikad: Wikipedia, Reality Sandwich, Women Living Naturally, Eliksiir, Eliksiir 2

Artikkel valmis koostöös loodusravipoe-ökoapteegiga Eliksiir.

Fotod: healadvice.com, hotbotany.com, canphyto.com

Toimetas Katrin Suik