Kuna Telegramis on avaldatud üle 6000 artikli, pakume aeg-ajalt mõne vanema neist uuesti lugemiseks. Seekordne “Ajatu” ilmus esimest korda 6. septembril 2013.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning käitumishäired on tavapärane diagnoos lastele, kes ühiskonna standardite kohaselt on kuidagi väljaspool “normi“. Sageli pannakse see diagnoos koolis lastele, kellel on igav ning kes ei taha osaleda kooli poolt pakutavates tegevustes. Sageli suudavad nad suurepäraselt tegutseda ja keskenduda, tehes midagi, mis neile huiv pakub, kuid mitte siis, kui peavad tegema midagi monotoonset ja igavat. Kas see kõlab psüühikahäirena? Või on äkki asi selles, et me ei võta aega, et neid lapsi mõista?

Tähelepanu- ja käitumishäire (ADHD, Attention Deficit Hyperactivity Disorder) definitsiooni “isaks“ peetud lastepsühhiaater Leon Eisenberg tunnistas viimases intervjuus seitse kuud enne oma surma, et ADHD on ehe näide “välja mõeldud haigusest“ ning et ravimite välja kirjutamise asemel peaks psühhiaatrid otsima psühhosotsiaalseid põhjuseid, mis võivad viia käitumuslikele probleemidele. See väljamõeldud haigus tähendab seda, et miljonitele lastele kirjutatakse tänapäeval välja tarbetuid mõistust mõjutavaid ravimeid, mis valmistavad neid ette elukestvaks ravimisõltuvuseks.

Blogis The D.C. Clothesline kirjutab Bradlee Dean sellest, kuidas Eisenberg oli kõigest teooria väljatöötaja, sest selle haiguse olemasolu ei tõestatud mitte kunagi hoolimata sellest, et Eisenberg ja paljud teised tänu sellele päris head kasumit teenisid. Moodne psühhiaatria ka farmaatsiatööstus teenivad tänapäevani väga tõhusalt selle pealt, et lastele kirjutatakse välja sõltuvust tekitavaid ravimeid nagu Ritalin (metüülfenidaat) ja Adderall (amfetamiin, dekstroamfetamiini soolad). Kodanike ühenduse Citizens Commission on Human Rights International andmetel võtavad pea 20 miljonit Ameerika last tänapäeval psühhiaatrilisi ravimeid, mis on tervisele ohtlikud ja kulukad.

Dr Jay Parkinson kirjutab enda kodulehel järgmist: “Pea meeles, ravimikompaniidel on kaks viisi kuidas raha teha: leiutada uusi ravimeid ning leiutada uusi haiguseid, mida juba leiutatud ravimid saavad ravida“. Ta lisab, et viimase aastakümne jooksul on ravimitööstus leiutanud lausa 10 uut ravimit aastas ning et paljud inimesed, kelle diagnoosiks on ADHD, kannatavad tegelikult sotsiaalse ja haridussüsteemi halva ülesehituse all, mis ei tunnista ega tunnusta individuaalsust.

See on kindlasti tõsi 14-aastase autistliku geeniuse Jacob Barnetti puhul, kelle emale öeldi, et poiss ei hakka tõenäoliselt kunagi lugema ega kirjutama. Nüüd töötab Jacob oma magistrikraadi kallal kvantfüüsikas, samal ajal kui tema eakaaslased on alles põhikoolis.

Psühhiaatria ja farmaatsiatööstus kulutavad igal aastal miljardeid dollareid, et veenda avalikkust, seaduseloojaid ja ajakirjandust selles, et sellised psühhiaatriahäired, nagu bipolaarne häire, depressioon, tähelepanu- ja käitumishäire, posttraumaatiline stressihäire ja teised sarnased häred on samal tasemel haigustega nagu vähk, diabeet ja südamehaigused, ning neid tuleks ravida tablettide abil.

Uurijad Marc-André Gagnon ja Joel Lexchin on kirjutanud, et USA farmaatsiatööstus kulutas 2004. aastal 24,4% müügituludest reklaamile ning kõigest 13,4% teadus- ja arendustööle. Pea kaks korda rohkem raha kulub selleks, et ravimeid müüa, kui selleks, et nende turvalisust tõestada.

Allikad: Collective Evolution, Wikipedia, DC Clothes Line, Jay Parkinson MD

Foto: Bigstock

Toimetas Katrin Suik

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.