12-13. novembril toimub Tallinnas terviseseminar “Ela terve elu: Talv”, kus lisaks kohalikele esinejatele jagab oma põhjalikke teadmisi ka hetkel Läti ülikoolis molekulaarbioloogias teadustööd tegev Dr Somit Kumar, kes on ühtlasi ka tunnustatud ajurveeda arst ja farmakoloog. Somit on tagasiulatuvalt uurinud põhjamaa rahvaste toitumisharjumusi viimase 300 aasta jooksul, mille alusel suudab ta mõista siinsete rahvaste allergiate juurpõhjuseid, mis on tihtipeale tingitud valedest toitudest ja toiduvalmistamise viisidest.

Telegramil õnnestus Dr Somit Kumariga vestelda talvel kättesaadavatest köögiviljadest ning sellest, kas need on siinsele genotüübile parimaks variandiks enese vitamiinidega varustamisel.

Üha enam kogub populaarsust toortoitlus ja nö äärmuslikud dieedid. Milline on Teie seisukoht?

Alati tuleb silmas pidada, millisel laiuskraadil sa elad ja millised on sulle loomulikud ja kättesaadavad toiduained. Põhjamaades ei kasva talvel köögiviljad ning nende toorelt tarbimine võib seega olla tervisele pigem kahjulik kui kasulik. Sada aastat tagasi ei toonud lennukid soojadest maadest köögivilju – kuidas siis inimesed ellu jäid? Surid seetõttu? Ei. Globaliseerumine ei tähenda alati seda, et sööme kõike, mida kätte saame. Pead arvestama, millises staadiumis on sinu metabolism. Sellepärast ongi palju traditsioonilisi viise, kuidas kohalikku toitu säilitada. Põhjamaades on selleks marineerimine, kuivatamine ja soolamine. Põhjamaa inimese toidulauale on iseloomulikud näiteks hapukapsas, marineeritud lillkapsas, marineeritud kurgid ja soolaseened.

See kõik on koguaeg olemas olnud, peate selle lihtsalt uuesti enda jaoks leidma.

Aga oleme harjunud teadmisega, et ka talvel peaksime värskeid puuvilju sööma.

Ei ole põhjust muretseda, kui sa ei saa talvel värskeid puuvilju. Keldrisse hoiule viidud taliõunad on piisavalt head. Niisamuti ka kuivatatud puuviljad.

Mul on nii Skandinaavias kui ka näiteks Lätis olnud palju patsiente, kes on olnud allergilised eksootilistele puuviljadele. Võtame näiteks banaanid. Kui banaan ei kasva põhjamaades, siis kuidas see saab üldse loomulik olla, et siinsel inimesel on seda kerge seedida? Sellise allergia ravimise alustame ja lõpetame sellega, et inimene peab banaanide söömisest loobuma. Aga kui Brasiilias tuleb keegi minu juurde sama murega, siis loomulikult me ravime teda põhjalikult. Banaan ei ole mõeldud põhjamaisele genotüübile.

Mida me siis sööma peaksime, et saada vajalikke vitamiine ja energiat pimedal ja külmal ajal?

Tuleb süüa midagi, mis on vastaval hooajal kohalik tooraine. Kui talvel köögivilju ei kasva, siis tuleb need suvel ja sügisel sisse teha ning talvel tarbida. Sellest räägib ka ajurveeda.

Ütled, et vale toitumine võib tekitada allergiaid. Ometigi enne Eesti iseseisvumist ei olnud me suurt midagi allergiatest kuulnud, kuid nüüd on need pea igal teisel inimesel?

Eks need allergiad olid ka enne, kuid ilmselt vähem, sest paljutki polnud kättesaadav tollel ajal – õnneks! Toit on enamat kui kalorid ja maitsed. Toitumine on arvestamine oma kehaga ja lähtumine selle individuaalsetest vajadustest. Enne, kui individuaalsete vajadusteni jõuda, tuleb aru saada, et meile on parim see, mis on orgaanilisest toorainest ja tuleb meie lähedalt. Niipea kui import-eksport käima läks juhtuski see, et menüüsse tuli nii rämpstoit kui ka toit, mis meie laiuskraadi inimesele ei sobi ja sealt need ebabalanssused alguse saidki. Allergia pole muud, kui sümptom teatud ebabalanssustest.

Terviseseminari kohta saad rohkem lugeda siit: www.elustiilikonverentsid.ee

Foto: erakogu

Toimetas Anna-Liisa Supp