Terve elu haiglate vahet jooksnud Anneli (eraelu puutumatuse huvides on nimi muudetud, kuid toimetusele teada) otsustas Telegramile rääkida oma loo, kuidas ta tervenes vähem kui poole aastaga tohututest peavaludest, astmast, eluohtlikust pähkliallergiast, lümfoomist, traumajärgsetest vigastustest ja mitmest teisest terviserikkest. 

Sa oled saanud hakkama paljude inimeste mõistes võimatuga. Vaid paar aastat tagasi oli sul nii palju erinevaid haiguseid ja kaebusi, et neid ei saanud ühe käe sõrmedel kokkugi lugeda. Nüüd oled sa aga terve. Kuidas see sul õnnestus?

Olen sündinud südameklapi rikkega, mis on mind haiglaravile sundinud minema õnneks siiani vaid kolmel korral. Olen väiksena olnud väga palju haiglas. Vahepeal tundus, et käin haiglas isegi rohkem, kui koolis. Olen sünnist saati olnud üsna tugev astmaatik, mis diagnoositi mul alles 17. eluaastal. Olen eluohtlikult allergiline igasugustele pähklitele (v.a. kookos). Kannatan (trauma järgselt) juba üle 15 aasta igapäevaste peavalude ja mälukaotuseni viivate peavaluhoogude all. Põdesin läbi reaktiivse artriidi, mille sain väidetavalt ühe kuu jooksul kaks korda järjest põetud gripi tüsistusena. Määrati  hormoonravi ja kaal tõusis väga lühikese aja jooksul mühisedes 70kg pealt 140-ni. See oli väga raske aeg, kui ei suutnud ise ketsipaelugi siduda. Ilmselt pole vaja rääkida mõtetest, mis sel ajal peas liikusid… Nüüd olen suhteliselt värskelt, 2009. aastast alates, avastatud lümfoomiga (lümfisüsteemi vähk – toim.) riskigrupis. Õnneks küll väga algses staadiumis, kuid juba olen pidanud läbima erinevaid oksendamiseni viivaid ravikuure tavameditsiinis. Ei ole palju neid asju, mida ma enda heaolu tarvis proovinud pole. Peavaluhood, mida mainisin… neid pole võimalik ilmselt ette kujutada. Olen kordi ärganud jalgrattaga kraavis või hommikul ärgates avastanud eest segamini toa ja muhud peas, sest pole olnud kedagi, kes olukorda ja mind kontrolliks. Olen tundnud hirmu oma elu pärast ja seetõttu proovinud ka kõikvõimalikke meetodeid, abi saamata. Ravimid olid pigem mõeldud selleks, et mul oleks kergem “ärgata” ja et peavalu “pohmell” oleks võimalikult väike. Tihti kestis mu “pohmell” mitu päeva ja  väljendunus ka erinevate siseelundite häiritud töös.

Mu lähemad tuttavad teavad, millest räägin. Mu sugulane on mu haigushoogusid kirjeldanud nii: “Olen mõned korrad pealt näinud neid peavaluhoogusid ja pean tunnistama, et esimesel korral olin lausa paanikas, sest ma ei saanud aru, mis Annelil äkki hakkas. Just olime istunud ja niisama juttu ajanud ning siis äkki ta lihtsalt väänles maas, oigas ja küsis mingeid tablette. Pidin teda jõuga kinni hoidma, et ta endale viga ei teeks. See kestis vaid paar minutit. Siis äkki oli kõik möödas ja ta jäi magama. Peale ärkamist ei mäletanud ta mitte midagi. Mõtlesin, et see on epilepsia, kuid siis oleks ka muid kõrvalnähte ja see oleks ilmselt diagnoositud juba. Ma pole midagi sellist varem näinud. Mõnel korral on ta nagu unes kõndinud ja pead vastu mingeid asju tagunud, et ilmselt teise valu tekitamisega seda olemasolevat mujale suunata… või kuidas seda iganes kirjeldada. Kohutav”.

Niisiis, meditsiinist otsisid sa abi aastaid kuid arstid sind aidata ei osanud. Millal hakkasid otsima alternatiivseid lahendusi enda probleemidele?

Umbes 10 aastat otsisin. Süvenesin kõigesse, mida laias Maailmas pakkuda oli, et vabaneda peavaludest. Ühel hetkel ma aga loobusin kõigest, sest millestki polnud abi. Andsin alla. Proovisin leppida mõttega, et ma ei saagi terveks. Siis aga, 2014 aastal, sattusin ma juhuslikult MMS ja DMSO Eesti gruppi Facebookis, ja mu lootus ärkas taas. Jälgisin sealsete grupiliikmete ülikiireid ja imelisi tulemusi ning otsustasin ka ise asja ära proovida, sest kaotada ei olnud mul midagi. Alustasin mee-kaneeli-MMSi kuuridega jaanuaris 2015 ja pool aastat hiljem olin täiesti terve – mul polnud enam ühtegi haigust ja sümptomit.

Kõlab üsna uskumatult!

Uskumatu, aga tõsi. Kui see poleks olnud mu isiklik kogemus, siis võibolla oleksin ka ise skeptiline, kes teab. Kuid hea asi selle juures on see, et see vahend on igale ühele kergelt kättesaadav ja lisaks ka odav ning igaüks võib ise selles veenduda kas see on tõhus või mitte; kas see tema häda korral toimib või mitte. Halvimal juhul saab inimene kõhulahtisuse ja see ei toimi tema konkreetse häda puhul. Parimal juhul saab aga lahti artriidist või vähist nii nagu paljud inimesed seda teinud on. Minu jaoks loeb isiklik kogumus, seda ei saa mult võtta mitte keegi.

Milline mee-kaneeli-MMSi kuur on?

See kuur koosneb kahest faasist. Esimene faas kestab 2 nädalat ning võtta on vaja 1 supilusikatäis kanget mee-kaneeli segu 30 minutit enne sööki hommikul, lõunal ja õhtul. Mee-kaneeli segu valmistatakse nii: 1 osale meele lisatakse 0,25 osa kaneeli (tseilon). Mesi on selles segus nagu Trooja hobune – soolestikus elutsevad seened ja muud parasiidid söövad magusat mett, kuid saavad ka kaneeli endasse, mis need siis hävitab. Õhtuti, enne magama minemist on vaja võtta 1-2 korda MMSi, mis viib kehast välja liikvele aetud patogeenide laibad ja neutraliseerib toksiinid. Teine faas kestab 3 nädalat ning võtta on vaja mee-kaneeli segu hommikuti enne sööki, ning päeva peale jaotatuna 4-5 korda MMSi.

MMS maitseb umbes nagu sidrunimaitseline basseinivesi. Kuiva tassi tilgutatakse nii mitu tilka 28% NaClO2 lahust, kui soovitakse võtta ning selle peale samapalju tilku kas 50% sidrunhappe lahust või 4% maohappe lahust (HCl). Kui vedelik muutub u minuti pärast kollaseks, siis lisatakse sinna vett või mahla ning juuakse ära. Kuna minul oli palju raskeid probleeme ja ma olen julge, siis võtsin MMSi väga suurtes kogustes – palju suuremates kui on soovituslik – ning sain enda probleemidest ka kiirelt jagu.

Kas sa saaksid kirjeldada enda tervenemist? Kuidas see toimus?

Mina tegin mee-kaneeli protokolli läbi kolm korda. Kuigi seda kanget mee-kaneeli segu kuuri esimeses faasis suust alla saada oli raske, ei olnud see võrreldav teise faasi väljakutsetega, mil MMSi oli vaja võtta 4-5 korda päevas. Nagu ma juba ütlesin, võtsin ma MMSi väga suurtes doosides (kui tavaliselt võetakse MMSi 1-3 tilka korraga, siis mina võtsin 5-7 tilka korraga). Ma kogesin sellist nähtust nagu tervenemiskriis, mil kõik mu vanad probleemid järgemööda kehas mõneks ajaks üles tulid ja siis lõplikult ära lahenesid.

Tervenemiskriis algas loomulikult peavaludega, edasi andsid tunda  liigesed alates põlvedest, sest väravavahina on mul olnud palju mikrotraumasid ja pikka aega olen põdenud ka reaktiivset artriiti. Edasi tuletas MMS mulle meelde kooliaegseid võimla duširuumist saadud sügelisi, mida tol ajal mu arst ravis allergiarohtudega, kuna tema diagnoos oli allergia. Üritades siis “õigete” ravimitega asja “leevendada”, sügasin ma end ikka korralikult ribadeks, kaasa arvatud rinnad ja nii kestis see 1,5 kuud!, kuni ühel hetkel vahetasin arsti ja see ütles kohe: “mis allergia- sügelised ju!” Paar päeva peale seda oli sügelus kadunud aga midagi jäi, sest veel nüüdki, 25 aastat hiljem on aeg ajalt tekkinud rinnale justkui suur vill, sügeleb nädala ja läheb ära. MMS leidis nüüd kolde üles, lasi ühe päeva mul sügelemist nautida ja läks edasi järgmise vaevuse juurde. Järgmine peatuspaik oli kaelalüli, millega on varem probleeme olnud. Ühel päeval olin nii “kangekaelne”, et karju või appi. Padjal ei olnud pea jaoks ühtegi sobivat kohta.

Ninas on MMS vist istunud kõige kauem. Nii palju, kui end mäletan, on mul eluaeg olnud nohu. Lõpuks otsustasin, et lähenen nohule ka nn. välispidiselt – vatitiku abil leidis MMS-DMSO lahus tee otse ninasse. Turse kadus koheselt. Lümfidega tegeleb see vist kuidagi vaikselt ja omaette. Seejärel jõudis MMS tiiruga seedekulglasse. Terve päev oli kerge iiveldus, “kolmnurgas” pitsitas vastikult, kõrvetised tulid kõige peale, mida sõin. Miski ei sobinud, mille alla neelasin ja no õhtul läks lahti. Just enne magama minekut otsustati minu eest, et nüüd on vaja kogu jama soolestikust väljutama hakata. Kõht oli järsku nii lahti nagu oleks survepesur mu külge ühendatud. Mõtlesin juba endamisi, kuidas ma padja ja tekiga end wc-s ööseks mugavalt sisse sean. Trall kestis umbes 2 h ja siis uinusin. Uni muutus muide nii sügavaks nagu vanasti – mitte midagi ei kuule, mis ümberringi toimub.

Kui teist ja kolmandat korda tegin mee-kaneeli-MMSi kuuri, siis võtsin asja rahulikumalt ja tarbisin väiksemaid doose, et tervenemiskriis ei oleks nii äge. Tervenemiskriisi ägedust saab ise reguleerida.

Aga tulemus on see, et tänaseks päevaks ma ei tea enam, mis on peavalu! Pole olemaski. Nagu pühitud. Vahel, kui pea väsimusest või emotsioonide tõttu veidi tuikab, siis on imelik tunne. Kuidagi võõras. Varem oli võõras tunne see, kui pea ei valutanud, mida juhtus ehk paaril päeval aastas.

Astma – kui ma vaid oleksin sattunud MMS ja DMSO gruppi, kui tegin aktiivselt võistlussporti! Ka seda pole enam! Ma jaksan nüüd teha selliseid asju, mis varem ei tulnud kõne allagi, nagu jooksmine ja intensiivne kõnd üles mäkke. Kergest mäest suuskadega üles minekul puhkasin varem 2-4 korda, nüüd… lihtsalt lähen. Pähkliallergia, mis väljendus eluohtliku kõritursena pärast pähkli suhu panemist juba minuti jooksul, on kadunud. Ma pole seni veel julgenud peoga pähkleid süüa, kuid paaril korral on neid läinud suhu kogemata ja ei midagi! Lubasin endale, et istun ühel päeval maha, laon enda ette kõikvõimalikud erinevad pähklid, mida süüa pole tohtinud ja hakkan katsetama. Ja mis kõige toredam – olen käinud korduvalt kontrollis. Olen arstide hinnangul nüüd ka lümfoomist vaba!

Raju lugu! Vägev naine oled, et suutsid hoolimata kõigest ennast terveks teha, ja ei vandunud alla ka ebamugavale tervenemiskriisile. Milliseid soovitusi sa annaksid teistele inimestele, kes ka enda tervisega kimpus?

Kui minuni ei oleks jõudnud info MMSist ja ma ei oleks otsustanud seda kasutada, siis ma vaevleksin mälukaotuseni viivate peavalude all, mul oleks astma, pähkliallergia, liigesevalud ja ilmselt ka lümfoom. Kui ma enda jaoks uurimistööd tegin MMS teemal, siis leidsin palju vastuolulisi artikleid, kuid mida enam ma uurisin, seda selgemaks mulle sai et “MMS vastased” artiklid on valedel põhinevad.

Kujutage ette – MMS teeb inimesed terveks kõrgevererõhu tõvest, allergiatest, valudest, vähist, põletikest, viirustest, bakteriaalsetest põletikest jne. Kui kõik inimesed teaksid MMSist, siis kukuks ravimiäri ja meditsiinisüsteem kokku. Seepärast takistatakse suurel skaalal selle elumuutva info levikut suhtekorraldusfirmade ja peavoolumeedia abil. Ja nendel on lõputud rahalised võimalused selleks. Ma olen väga tänulik MMS ja DMSO Eesti grupiliikmetele, et nad on teinud MMS teemalise info leidmise lihtsamaks www.infomms.org veebilehe abil. Seal on inspireerivad Eesti inimeste kogemused, eesti keelsete subtiitritega videod, MMSiga seotud teadusartiklid, patendid, ravimid ja muu info. Tegelikult me ei kannata mitte haiguste käes, vaid infopuuduse käes. Jagan enda lugu selleks et inspireerida ka teisi inimesi vastutust enda tervise eest enda kätte võtma ja enda haigustele kiiret lõppu tegema. MMS on kiire, efektiivne ja ohutu – tean seda läbi iskikliku kogemuse.

Küsitles Sander Soomaa