Ärevuse ja paanikahoogude all kannatajaid on tänapäeval järjest rohkem. Kui lugeda tervisefoorumeid, siis tundub, et selle probleemi vastu otsivad abi põhiliselt noored naised, kuid järjest sagedamini on kuulda ka seletamatu rahutuse ja paanikaga kimpus olevatest meestest. Uuematest uuringutest selgub aga, et tegu ei pruugi olla millegi muu, kui toitainete puudusest tingitud kõrvalnähtudega, kirjutab toitumisnõustaja Liis Orav lehel Toitumistarkus.

Rõõmustamiseks annab aga põhjust fakt, et ainedefitsiidid on õigete toiduvalikute ja lisanditega kergesti korrigeeritavad.

Hiljuti Jaapani teadusajakirjas Acta Medica Okayama ilmunud uuringus selgus, et paanika ja hüperventilatsiooni hoogude all kannatajate kehas oli liigmadal nii raua ja vitamiin B6 tase. Nii B6 vitamiin kui raud on olulised aminohappe trüptofaani muutmisel serotoniiniks – närvivahendusaineks, mis peale une, isu, seedimise ja südametegevuse reguleerib ka meeleolu ja mentaalset stabiilsust.

“Uuringu tulemused näitavad, et raua ja B6 madalad seerumi kontsentratsioonid on seotud paanikahoogude ja hüperventilatsiooniga,“, kirjutasid teadustöö autorid.

Kuigi antud uuring ei toonud välja seoseid teiste B-vitamiinide (nt B2, B3 ja B12) puudusega, on teada, et kõik B-vitamiinid mängivad üliolulist rolli aju ja keha funktsioonides. Nii näiteks on B3 ehk niatsiini defitsiidiga seotud depressiooni- ja raskemeelsushood, B12 puudus tekitab aga mäluprobleeme ja mentaalset hägusust.

Siinkohal on oluline meeles pidada, et ebakvaliteetne toit ja nn tühjad süsivesikud nagu suhkur, valge jahu ja alkohol, röövivad kehast B-vitamiine, mis eemaldatakse organismist süsivesikute ainevahetuse käigus. Samuti vähendavad B-vitamiini varusid krooniline stress ja sellega kaasnev neerupealsete kurnatus ning teatud haiguslikud konditsioonid (näiteks diabeet). Ka paljud agorafoobia (lagedate väljade-rahvarohkete kohtade hirmu) all kannatajad on B vitamiinide puuduses. B-vitamiinide defitsiidi sümptomiteks ongi ärevus, rahutus, väsimus, ärrituvus ja emotsionaalne ebastabiilsus.

Head loodusliku B-vitamiini allikad on leht-, aed-, kaun- ja juurviljad, täisteraviljad ja pähklid-seemned. Kuna liha sööb eestlane niigi palju, siis tasub meelde tuletada, et suurepärased taimse raua allikad on peet, nõges, tumerohelised lehtviljad, ürdid, kaunviljad, granaatõun ja metsmaasikad. Rikkalikult B6 sisaldavad näiteks kikerherned, sarapuu ja pistaatsia pähklid, loomamaks, päevalille- ja seesamiseemned ning maitsetaimed.

Kui otsustad purgivitamiinide kasuks, vali suvalise sünteetilise isolaadi asemel kindlasti kvaliteetne, terviktoidul baseeruv looduslik kompleks, kuna see imendub paremini ja annab ka optimaalse terapeutilise kasu. Jah tõesti, see on kallim, kuid odavad vitamiinid sisaldavad vaid killukese kehale vajalikust kooslusest, samuti puuduvad seal vitamiinide imendumiseks vajalikud abilised – ensüümid ja koensüümid. Sünteetiliste isolaatide omandamiseks peab maks need kõigepealt kehale omastatavasse vormi viima ehk konjugeerima, see on aga organismile omakorda suur koormus.

Nii näiteks ei pruugi osadel inimestel paljudes apteegilisandites olev püridoksiin (B6) antud kujul üldse omastuda, tunduvalt paremini imendub kvaliteetsetes lisandites olev B6 aktiivvorm püridoksaal-5-fosfaat. Samuti on paljudel suured raskused apteegilisandites oleva kahevalentse raua omandamisega – sellisel kujul algatab raud kehas kahjulikke vabaradikaalseid protsesse ja kahjustab soolestiku limaskesta. Tunduvalt paremini imenduvaid kolmevalentseid rauapreparaate saab Eestis kurioosumina aga ainult retseptiga.

Ärevikele veel teadmiseks, et sageli on probleemi põhjuseks ka piimavalk (kaseiin) ja teraviljavalk (gluteen), mille väljajätmisel võivad kaduda nii rahutus kui poomistunne kurgus. Sellisel juhul on tegu toidutalumatusega – järjest sagedamini esineva organismi individuaalse eripäraga, mis väljendub tundlikkusena teatud toiduainete suhtes. Seoses raskestilagundatavate valkudega on eriti altid ärevust tekitama just piima- ja nisutooted.

Tegu ei ole mingi uue peene moetrendiga söömises – mittelagundatud valkude toksilisest mõjust kehale on räägitud juba aastakümneid. Nii kirjutas välis-Eesti teadlane Jaak Panksepp gluteeni ja skisofreenia seostest juba eelmise sajandi 70ndatel aastatel. Hädasolijatel on soovitav proovida eelnimetatud toidugrupid mõneks nädalaks menüüst välja jätta ja jälgida, mis mõju see kehale ja meelele avaldab. Te võite suure üllatuse osaliseks saada! Ka loo autor sai sageli vaevanud hingamisraskustest ja ärevusest aastaid tagasi lahti just piima- ja nisutoodetest loobudes.

Olgu nii või teisiti, oluline on meeles pidada, et toitainelise puuduse likvideerimist pole mõtet üles ehitada purgist võetavale. Keha vajab vitamiinidefitsiidist ja toidutalumatusest jagusaamiseks pikas perspektiivis siiski süstemaatilist ja terviklikku lahendust – rohkelt täisväärtuslikku toitu ja meelerahu.

Liis Orav

Allikas: Toitmistarkus

Teadusuuring: Acta Medica Okayama

Foto: olivecocomag.com