Foto: Wikimedia Commons / Lennardywlee

Viimasel ajal on lõpuks mõistetud, et vaktsineerimine koroonaviiruse vastu peab olema vabatahtlik, seda reaalselt, mitte ainult formaalselt, tunnistades indiviidi põhiseaduslikku õigust kehalisele puutumatusele ja õigust otsustada oma ravi üle. Tunnistatakse lõpuks ka seda, et kasutusel olevad vaktsiinid on vähe uuritud ja et neil tõenäoliselt on ka hilisemaid kaasnähte põhjustavad kõrvaltoimed. Vastupidine tundub aga olevat olukord Covid-19 testimisega. Jätkuvalt testitakse inimesi töökohtades ja koolitustel, rääkimata õpilaste regulaarsest testimisest koolides, kusjuures kiirtestimine on väljunud meditsiiniteenuse osutamise õiguslikust raamistikust ja lisaks sellele on see äärmiselt ebaeetiline.

Testimine on täpselt samuti kehalise puutumatuse riive nagu ka vaktsineerimine. Testimise käigus vigastatakse ninaneelu limaskesta, mis omakorda on ohuks muude infektsioonide tekkimisele. On teada ka juhtumeid, kus koroonatesti võtmisele on järgnenud haiglaravi vajavaid ninaverejookse. Lisaks sellele limaskesta pidev vigastamine enne, kui see paranedagi jõuab, võib pikema aja jooksul tekitada püsiva iseloomuga tervisehäireid. Paljudel juhtudel põhjustab ninaneelutesti tegemine testitavale valuaistingu, mis võib olla käsitletav kehalise väärkohtlemisena.

20.08.2021 Postimehes reklaamib Corpowear OÜ (tegeleb riiete, jalatsite ja isikukaitsevahendite müügiga) juht Taavi Sepp kiirteste kui tõhusat vahendit koroonakollete tuvastamiseks. Artikli alla on lisatud informatsioon kiirtestide kasutamisest, kus muu hulgas soovitatakse kasutada teste üle päeva, testida kõiki töötajaid ja et tööandja peaks valima inimese, kes teste teeb. Arvatakse, et testijaks võiks olla näiteks töökeskkonnavolinik, kellele eelnevalt tehakse kiirkoolitus.

Eestis kehtivate õiguslike regulatsioonide alusel võib tervishoiuteenust osutada selleks vastavat litsentsi omavas asutuses pädeva meditsiinitöötaja poolt. Sellele toetudes, kuidas on võimalik sundida töötajaid alluma tööandja korraldusele lasta meditsiinilist protseduuri läbi viia kiirkursuse korras välja õpetatud töökeskkonnavolinikul? Miks lubatakse meditsiinilisi protseduure läbi viia avalikes kohtades (kool, töökoht)? Selle tegevuse käigus töödeldakse delikaatseid isikuandmeid (ka negatiivne testitulemus kuulub delikaatsete isikuandmete hulka), mis sellise praktika korras saavad teatavaks kolleegidele ja kaasõpilastele ning õpetajatele, mis ületab igasuguse lubatavuse piiri.

Meditsiiniliste uuringute tegemine peab alati olema näidustatud ja näidustuseks on üldjuhul haiguse kahtluse korral diagnoosi täpsustamine, kuid see on oluline sobiva ravi määramisel. Meil aga jätkuvalt testitakse inimesi igaks juhuks, et võimalikud “positiivsed” tuvastada ja nad isolatsiooni saata olenemata sellest, et ükski kasutusel olevatest testidest ei kinnita positiivse tulemuse korral proovi andnud inimese nakkusohtlikkust. Inimestelt vabaduse võtmine on oluline põhiõiguste riive. Lisaks sellele sätestab Karistusseadustiku § 136 teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise korral karistusena rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse.

18.02.2022 on Telegram avaldanud artikli, milles meditsiiniõiguse jurist Beate Bahne selgitab, miks on vaktsineerimine COVID-19 vastu seadusevastane. Artiklit lugedes võib paralleele leida ka sundusliku massitestimisega. Miks loovutavad inimesed nii kergelt oma kehalise puutumatuse, privaatsuse ja vabaduse? Miks lubavad lapsevanemad oma lapsi pikaajaliselt taoliselt kohelda, nagu seda tehakse koolis kiirtestimisega? Ja mis me oleme sellega nende kahe aasta jooksul saavutanud? Kindlasti mitte “pandeemia” kontrolli alla saamise, kuna paljude prognooside kohaselt testimine on ja jääb.

Artikli autor soovib jääda anonüümseks

Foto: Wikimedia Commons / Lennardywlee