Astelpaju on äärmiselt paljulubav põllumajanduskultuur – selle viljelemine on väga keskkonnasäästlik ning suurem osa taimest on erinevatel viisidel kasutatav. Astelpaju on ka tervislik: talle on raske leida raviomaduste poolest võrdset.

Legendid räägivad, et vanad kreeklased lisanud astelpaju lehti ja noori oksi võistlushobuste sööda hulka, mis hobustele nii hästi mõjunud, et karva kohe läikima löönud. On proovitud tänapäeva hobustegi peal – töötab tõesti. Astelpaju lehed olnud lemmiktoiduks ka lendavale ratsule Pegasusele, siit ka astelpaju nimi Hippophae (kreeka k. hippos – hobune; phaos – särav, läikiv).

Siberi ananass

Astelpaju marju, lehti, koort ja seemnetest saadud õli on kasutatud juba ammustest aegadest – ravivahendina on astelpaju leidnud mainimist Tiibeti kroonikates juba 800 aastat eKr. Astelpaju on juba ammustest aegadest kasutatud ka Hiina ja Mongoolia meditsiinis.

Siberis süüakse värskeid marju piima ja juustuga või küpsetatult lihakastmetes. Nepaalis süüakse marju toorelt, marineeritult või konserveeritult, nepaallannad aga kasutavad punast marjamahla huulte ja lauba värvimiseks. Kasutust leiavad marjad, lehed, varred ning juured. Vartest, juurtest ja lehtedest saab kollast värvi.

Vahepeal läänemaailma jaoks unustusehõlma vajunud taim taasavastati 1930. aastate Venemaal, siberlased kasutavad astelpaju kohta hellitavat nimetust “siberi ananass”.

Vitamiinide allikas

Astelpaju marjad on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid. Viljad sisaldavad C-vitamiini (sõltuvalt viljasordist 150–1600 mg %), vitamiine B1, B2, B6, B15, P, K ja E ning karotinoide. Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini (110 mg %), flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid. Komplekti täiuslikkus on läbi aegade toitnud isegi spekulatsioone, justkui oleks mõni antiikmaailma taimeteadlane astelpaju aretanud.

Raviks tarvitatakse astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetest saadud õli. Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust. Teda soovitatakse tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal, pärast operatsioone ja traumasid, asteeniliste seisundite ning intoksikatsioonide korral.

Astelpaju tarvitatakse ka reuma ja podagra puhul, veresoonte lupjumise ja vegetatiivse närvisüsteemi häirete korral, klimakteeriliste ilmingute ja häirete leevendamiseks. Astelpaju kiirendab kudede taastumist, seega soovitatakse teda suuõõnehaavandite, mao-ja kaksteistsõrmiku ning soolehaavandite ning pärakuveenikomude ravimiseks.

Välispidiselt on astelpajuõli tarvitatud naha ainevahetuse korrastamiseks ja põletike vaigistajana naistehaiguste puhul, aga ka kurguvalu vastu – kui kurk valutab, hakkab marju süües kiiresti parem. Õliga on saadud häid tulemusi ka maksa ainevahetushäirete (alkoholimürgistuse) ravimisel. Astelpaju lehtede tõmmis tugevdab juukseid, kõrvaldab kõõma ja taastab brünettide loomuliku juuksevärvi (Allikas: Paju, A. “Aed kui apteek”, Tallinn, 1991).

Astelpaju okste koores ja viljades on alkaloid serotoniini, millel on tähtis osa keerulistes erutus- ja pidurdusprotsessides ning närviimpulsside edastamises. Serotoniin kaitseb hästi organismi radioaktiivse kiirguse eest, samuti pidurdab ta kudede patoloogilist vohamist (astelpaju koore alkoholtõmmist kasutatakse vähiravis) (Allikas: Vokk, R., TTÜ Toiduainete Instituudi direktor, “Astelpaju – kuidas, miks ja milleks?”).

Võib korjata koos oksaga

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna emeriitprofessor Selma Teesalu ütleb, et astelpaju on üks meie rahvuslikest rikkustest.

Astelpaju kasvatamine on lihtne, sest see on leplik taim, mis suurt hooldamist ei vaja. Raskem on astelpajumarju aga korjata, sest viljad kasvavad okstel tugevalt ja tihedalt. Marjade korjamise asemel võib marju täis oksad lihtsalt maha lõigata – nende asemele kasvavad iied võrsed ja ülejärgmisel aastal on saak paremgi. Mahalõigatud oksad saab panna külma ja hiljem on hea puhastada: külmunud mari tuleb oksa küljest ilusti lahti.

Teesalu sõnul on astelpajumarjadest kõige mõistlikum valmistada toormahla, mida võib ka sügavkülmutada. Professori kinnitusel külmutamine mahla väärtust eriti ei langeta. Teesalu sõnul unustatakse tihti ära, et peale marjade saab kasutada ka astelpajulehti, milles on samuti palju C-vitamiini.

Vererõhk normi

Kui on muresid vererõhuga, siis soovitatakse juua astelpaju toormahla, kasutada marju või lehti. Arooniamarju võiksid kasutada kõrge vererõhuga inimesed, aga astelpajumarju tohivad süüa nii kõrge kui ka madala vererõhuga kimpus olijad.

Head teeb astelpaju veel südamele ja veresoonkonnale. Astelpajuõli sobib seedeprobleemide leevendamiseks. Samas on C-vitamiini rohkuse tõttu hapu astelpaju vastunäidustatud neile, keda vaevab mao ülehappesus.

Teesalu soovitab hommikuti tühja kõhu peale võtta teelusikatäis astelpajuõli, kui on seedeprobleeme. Kui suunurkades on lõhed või vaevab suulimaskestapõletik, ka siis on astelpajuõli samuti omal kohal. Antioksüdantsete omaduste tõttu on astelpaju sobilik kiiritusravi saavatele haigetele. Astelpajuõli määritakse nahale enne kiiritusravi, et vähendada kudedes rakukahjustusi.

Lihtne teeretsept:

* 1 spl purustatud marju ja lehti valada üle ühe klaasi keeva veega

* lasta tõmmata 15 minutit ja kurnata

* juua meega teed pool klaasi korraga mitu korda päevas

Eriti hea on seda teed juua talvel, et ennetada külmetushaigusi.

Allikad: astelpaju.ee, Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus

Fotod: Wikimedia Commons / Hans Hillewaert; Jean Tosti

Toimetas Ksenia Kask