Sel ajal kui Eestis väidavad paljud arstid ja terviseametnikud endiselt, et elektromagnetväljade ja tervisemõjude vahel puudub seos, on Austria Arstide Liit (Österreichische Ärztekammer) juba 2012. aastal välja andnud juhendi elektromagnetväljadega seotud terviseprobleemide ja haiguste diagnoosimiseks ja raviks, vahendab Kiirgusinfo.ee.

Dokumendis nenditakse: “Mittespetsiifiliste, tihti stressiga seostatavate terviseprobleemide järsk sagenemine esitab arstidele üha enam väljakutseid keeruliste haigusjuhtumite eristamiseks. Siiani on osutatud vähe tähelepanu järjest suurenevale elektrosaastele kodus, tööl ja vaba aja veetmise kohtades, mis lisandub kroonilisele stressile isiklikus elus ja tööl. Need nähtused koos võivad viia läbipõlemisele.”

Paljud inimesed viibivad üha rohkem aega tehniliste rakenduste madal- ja kõrgsageduslike elektriväljade, magnetväljade ja elektromagnet­väljade (EMV) mõjusfääris, mida kõnekeeles nimetatakse elektrosaasteks. Uusi raadiotehnoloogiaid ja rakendusi võetakse kasutusele ilma tagatiseta tervisemõjude puudumise kohta, mis esitab uusi väljakutseid meditsiinile. Näiteks elektromagnetkiirguse nõrga fooniga kokkupuute nn mittesoojuslikke mõjusid ja võimalikku pikaajalist mõju oli enne selle kasutuselevõttu vaevalt uuritud. Mõned patsiendid kahtlustavad seost elektromagnetväljade ja oma terviseprobleemide vahel ning arstid peavad üha sagedamini endale tunnistama, et paljude terviseprobleemide põhjused pole neile teada.

2011. aasta mais kiitis Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee heaks raporti „Elektromagnetiliste väljade võimalikud ohud ja nende mõju keskkonnale“ (PACE 2011), milles kutsutakse üles võtma kasutusele mitmeid meetmeid kaitsmaks inimesi ja keskkonda, eelkõige kõrgsageduslike elektromagnetväljade eest. Üks soovitustest on „võtta tarvitusele kõik mõistlikud meetmed vähendamaks kokkupuudet elektromagnetväljadega, iseäranis mobiiltelefonide raadiosageduslike väljadega, ning eriti just laste ja noorte kokkupuudet, keda ajukasvajad tunduvad kõige rohkem ohustavat.“

Šveitsis 2001. aastal läbiidud uuringu käigus tunnistas 394 vastanut, et neil ilmnesid kokkupuutel EMV-dega spetsiifilised terviseprobleemid. Muude sümptomite hulgas esinesid sageli järgmised: unehäired (58%), peavalu (41%), närvilisus (19%), väsimus (18%) ning keskendumisraskused (16%). Vastanud tõid põhjustena esile mobiiltelefonide tugijaamu (74%), mobiiltelefone (36%), juhtmeta lauatelefone(29%) ja kõrgepingeliine (27%). Kaks kolmandikku vastanutest olid püüdnud oma sümptomeid leevendada, enamasti hoidudes kokkupuutest EMV-dega. On märkimisväärne, et ainult 13% olid konsulteerinud oma arstiga.

Kaks provokatsioonuuringut näitasid, et elektrotundlike ja kontrollisikute mõjustamisel mobiiltelefoni tugijaama signaaliga (GSM, UMTS või mõlemad) tekkis tundlikel isikutel märkimisväärne heaolu langus. Mobiiltelefoni tugijaamade lähedal elavate inimeste uurimine on andnud selgeid viiteid negatiivsete tervisemõjude kohta.

Enamik EMV-dega seonduvaid sümptomeid langeb kokku stressist tingitud terviseprobleemidega, näiteks unehäired, väsimus, kurnatus, energiapuudus, rahutus, südamepekslemine, vererõhuprobleemid, lihase- ja liigesevalud, peavalu, depressioon, keskendumisraskused, mäluhäired, ärevus, kusepakitsus, raskus sõnade leidmisel, pearinglus, kohin või helin kõrvades ning survetunne peas ja kõrvades.

Terviseprobleemid ulatuvad ajutistest, kergetest sümptomitest, nagu mobiiltelefoni kasutamisel tekkiv kerge peavalu või paresteesia peas, tõsiste kurnavate sümptomiteni, mis oluliselt kahjustavad füüsilist ja vaimset tervist.

Rootsis on EMV sündroom nimetatud elektroülitundlikkuseks (EÜT), mida peetakse füüsiliseks kahjustuseks ja tunnistatakse puudena. Arvestades 20. detsembri 1993.a ÜRO resolutsiooni 48/96 lisa (UN 1993), peavad kohalikud omavalitsused toetama EÜT all kannatavaid isikuid. Elektroülitundlikel töötajatel on õigus saada toetust oma tööandjatelt, mis võimaldaks neil töötada hoolimata oma kahjustunud töövõimest.

EMV sündroomi diagnoos põhineb komplekssel haiguslool, mis keskendub eelkõige terviseprobleemide ning elektromagnetväljade kestuse ja levi korrelatsioonile, samuti sümptomite progresseerumisele ajas. Lisaks aitavad EMV mõõtmised ja spetsiifilised diagnostilised testid (laboratoorsed uuringud, südame-veresoonkonna uuring) kaasa õige diagnoosi määramisel.

Patsiendi küsimustiku on koostanud Austria Arstide Liidu EMV töörühm, hõlbustamaks patsiendi terviseprobleemide kulgemise ja EMV-de mõju kindlakstegemist. Küsimustik koosneb kolmest osast: sümptomite loetelu, terviseprobleemide muutumine sõltuvalt ajast ja kohast ning EMV-dega kokkupuute hindamine.

Esmane ravimeetod peaks Austria Arstide Liidu sõnul seisnema EMV-dega kokkupuute vältimises või vähendamises, kõrvaldades nii palju EMV allikaid kui võimalik. Paljudel juhtudel on sellised meetmed osutunud tõhusateks.

“Tuginedes dokumenteeritud juhtumitele tuleks patsientidel võtta tarvitusele meetmed (ka ennetavad) kõrvaldamaks või vähendamaks EMV-dega kokkupuudet, mis võib leevendada terviseprobleeme päevade või nädalatega. Need meetmed on muu hulgas järgmised:

• Kõigi DECT juhtmeta lauatelefonide toite lahtiühendamine – nende asemel soovitatakse kasutada tavalisi juhtmega telefone.
• Kõigi WLAN pöörduspunktide või WLAN ruuterite toite lahtiühendamine. NB! Paljud juhtmega ehk LAN ruuterid on nüüd varustatud täiendava WLAN ruuteriga.
• Magamistoas magamise ajaks elektrivarustuse (kaitsme) väljalülitamine. NB! Kasu peaks üles kaaluma võimaliku õnnetuste riski, soovitada tuleks taskulampi.
• Kõigi vähem oluliste elektriliste vooluringide vooluvõrgust lahutamine, võimaluse korral kogu korter või maja. NB! Vt ülalolevat märkust.
• Voodi või kirjutuslaua viimine teise kohta, kus EMV tase on madalam, näiteks teise tuppa või korrusele; majast väljas paiknevate kõrgsagedusliku kiirguse allikate korral tuleks valida toad, mis asuvad kiirgusallikast eemal.
• Lõpetada teatud seadmete ja lampide kasutamine.
• Paigaldada hoonesse elektrijuhtmestik, mis ühtlustaks elektrivoolu ja vähendaks jääkvoolu (jääkvoolukaitsme (RCD) paigaldus).”

Kuna aga alati ei ole EMV piisav vähendamine võimalik, tuleb rakendada ka muid meetmeid, sh enda vastupanuvõime suurendamine EMV-de suhtes. Selleks soovitatakse parandada oma eluviisi (füüsiline liikumine, toitumine, sõltuvusained, uneharjumused jne), vähendada stressi ja suurendada stressitaluvust (füüsiline treening, jooga, progressiivne lihaste lõdvestamine, hingamistehnikad, meditatsioon, tai chi, qigong). Veel on abi holistilisest ravist, mis koosneb antioksüdatiivsest ja antinitrosatiivsest teraapiast, mikroelementidest, vitamiinidest, aminohapetest jms.

Allikas: Kiirgusinfo.ee

Kogu dokumendi (eesti keeles) leiad siit: “Austria Arstide Liidu juhend elektromagnetväljadest tingitud tervisprobleemide ja haiguste (EMV sündroom) diagnoosimiseks ja raviks” (20 lk, pdf)

Originaal: “Guideline of the Austrian Medical Association for the diagnosis and treatment of EMFrelated health problems and illnesses (EMF syndrome)” (pdf, 19 lk).

Foto: vice.com

Toimetas Liis Ellert