Foto: RyanMcGuire/ pixabay.com

Peaaegu iga nädal tuleb mõni kuulsus avalikkuse ette, kirjeldades oma lahingut depressiooniga. See on sageli üsna julge samm, kuna hoolimata kõigist pingutustest vabaneda depressiooniga seotud stigmast, nähakse seda ikka veel pigem vaimse ja emotsionaalse nõrkuse kui haigusena. Aga mis siis, kui tegemist on hoopis kehalise haigusega, mis juhtumisi paneb inimesi ka ennast vaimselt viletsalt tundma? Kas siis oleks seda lihtsam tunnistada? Kas võiksime lõplikult matta maha idee, et depressioon on lihtsalt ette kujutatud haigus?

Aina enam teadlasi leiab, et just sel moel peaksime seda probleemi nägema. UCLA (University of California in Los Angeles) kliiniline psühholoog George Slavich on depressiooni uurinud aastaid ning jõudnud järeldusele, et depressiooni põhjused on sama palju kehalised kui vaimsed. “Ma isegi ei räägi sellest kui psühhiaatrilisest seisundist. See hõlmab psühholoogiat, kuid samuti võrdsel määral bioloogiat ning kehalist tervist,“ sõnab Slavich.

Selle uue seisukoha põhjused on ilmselged: igaüks tunneb ennast viletsasti, kui kannatab haiguse käes. Kindlasti on kõigile tuttav see, kui tunned ennast väsinuna ja tüdinuna ega taha end isegi diivanilt püsti ajada. Psühholoogide hulgas tuntakse seda haiguskäitumisena ning sellel on väga hea põhjus – see aitab meil vähendada keha liigset koormamist ning nakkuse levitamist. Haiguskäitumine on väga sarnane depressiooniga. Kui aga depressioonis ja lihtsalt haigestunud inimeste käitumine on sarnane, siis võib-olla on mõlema seisundi algpõhjus sarnane?