Foto: pilgrim.ee

Pilgrim Kirjastuse värskelt ilmunud raamatute nimistust leiab ka Adik Levini 80 aasta juubeliraamatu “Tervisenõuanded elukogenud arstilt”, kus meditsiiniteaduste doktor peatub teemadel, mille pärast ta on oma pika arstipraktika jooksul südant valutanud ning mis on tema elu ja ka isiklikku tervist oluliselt mõjutanud. Avaldame ka Telegrami lugejatele teosega tutvumiseks ühe peatüki.

Adik Levini sulest on ilmunud üle 150 teadusartikli ja tosin raamatut. Ta on üks tsiteeritumaid Eesti pediaatreid maailmas ning tema lastehaiglas välja töötatud süsteem emade-beebide sünnitusjärgseks hoolitsuseks on saanud kuldseks standardiks tervele maailmale. Ligi 20 aastat oli ta Tallinna Ülikooli õppejõud, aidates koolitada tulevasi sotsiaaltöötajaid. Teda on autasustatud Punase Risti I klassi teenetemärgiga ning ta on Tallinna teenetemärgi kavaler.

Foto: Mojpe/ pixabay.com

Dr Zalmanovi meetod

Koroonakriisi ajal kodus istudes mõtlesin, kuidas ma endise arstina võiksin ennast ja oma lähedasi aidata. Meile tehti selgeks, et peaksime kinni 2+2 süsteemist ning kuidas ja milliseid maske kanda. Kui küsisin esmatasandil töötavalt kolleegilt, kuidas koroonaviirusesse nakatunut ravida, oli vastus, et ravi on sümptomaatiline. Konkreetselt oli soovitus selline, et kui palavik tõuseb, peab olema käepärast võtta paratsetamool.

Eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel Kasahstanis töötades sattus minu kätte kuulsa arsti Abram Zalmanovi (1875–1965) raamat “Inimkeha salajane tarkus”. Dr Zalmanov oli olnud Lenini ihuarst. 1924. aastal emigreerus ta NSV Liidust Prantsusmaale ja kirjutas seal oma väga targad raamatud. Paljude muude oluliste teemade hulgas lõi dr Zalmanov efektiivse nõndanimetatud kapillaaride teraapia, mida võiks edukalt kasutada ka praegu.

Raskete pneumooniate puhul sai seda meetodit kasutatud ja tulemused oli väga head. Tekib küsimus, miks praegu ei kasutata seda ja teisi vanu efektiivseid meetodeid. Vastus on ühene ja väga lihtne. Kui hakatakse kokku kirjutama ravijuhendeid, võetakse reeglina kasutusele ainult viimase kümne aasta jooksul ilmunud artiklid, kõik muu visatakse üle parda. See on näide sellest, et ka tõenduspõhisuse otsimisel peame ettevaatlikult ja väärikalt suhtuma eelnevalt kogutud andmetele ja kogemusele. Selline primitiivne ja radikaalne vanemate kolleegide kogemuse eiramine on osaliselt viinud meid selleni, et COVID-19 murrab inimeste elusid. Kui mõni esmatasandi arst on huvitatud, ma hea meelega edastaks talle selle kapillaaride teraapia meetodi olemuse ja metoodika.

Selle raviprotseduuri läbiviimiseks on vaja väga suurt froteerätikut, sooja tekki ja termomeetrit. Froteerätt tuleb panna sooja vette, alustada on vaja 56 kraadist ja iga päev tõsta veetemperatuuri ühe kraadi võrra. Viiendal päeval on temperatuur juba 60 kraadi. Kui froteerätt on veest läbi imbunud, tuleb seda väänata nii palju, et vesi enam ei tilguks. Rätt tuleb keerata ümber rindkere, nii et terve rindkere oleks kaetud. Haige heidab pikali ja ta kaetakse sooja tekiga.

Seda protseduuri on hea teha nendel, kellel on oma saun, kuna seda saab teha saunalaval. Mähkimise protseduur kestab kuni 40 minutit ja seda võib teha ka kaks korda päevas. Ravikuur kestab 6–7 päeva. Peab ütlema, et see ei ole üldse nii kerge taluda, nagu võib tunduda. Kui inimesel on krooniline südame-vereringehaigus, siis tuleb seda protseduuri teha väga ettevaatlikult arsti või meditsiiniõe valvsa pilgu all.

Milleks see protseduur hea on? Esiteks, küllaltki kõrge temperatuur hävitab viiruse. Kui inimesel tõuseb infektsioonide puhul temperatuur, siis see on organismi kaitsereaktsioon ja kuni 38,5 kraadi ei soovitata temperatuuri alandada. Teiseks paraneb rindkeres verevarustus, mis samuti hakkab pärssima põletikulist protsessi.

Dr Adik Levin

Allikas: Dr Adik Levin “Tervisenõuanded elukogenud arstilt” (Pilgrim, 2020)

Fotod: New Africa / Adobe Stock, pilgrim.ee