Gorilla Press kirjastuselt on värskelt ilmunud tervisekirjanduse klassikavaramusse kuuluv käsiraamat “Kuidas kasvatada tervet last oma arsti kiuste?” Ameerika tunnustatud pediaatrilt, dr Robert S. Mendelsohnilt. Aastakümnete pikkuse pediaatriakogemusega arst seletab, miks lapsele võib kodune ravi sageli mitte ainult tõhusam, vaid ka ohutum olla. Meditsiiniline sekkumine võib segada keha loomulikku võimet end ise tervendada ning kaasa tuua soovimatuid kõrvalnähtusid. Selles käsiraamatus annab ta laste tervise eest hoolitsemise ohjad tagasi lapsevanemate kätte, pakkudes praktilisi ja selgeid näpunäiteid lapse tervisliku seisundi hindamiseks ja koduseks raviks.

Avaldame lugemiseks katkendi peatükist “Kuidas arstid võivad terveid lapsi haigeks teha” ja tuletame meelde, et see on ookeanitaguse spetsialisti vaade sealsele tervishoiusüsteemile, millel võib, aga ei pruugi olla sarnasusi meie arstidega – jätame selle lugeja otsustada. Ja tervitame kõiki häid ja hoolivaid arste!

Foto: gorilla.ee

Kuigi minu raamat pole mõeldud olema entsüklopeedia, pakun ma kindlaid nõuandeid terviseprobleemide puhuks, millega teie laps alates viljastamise hetkest kuni pesast välja lendamiseni tõenäoliselt kokku puutub. Te õpite ära tundma, millal on teie laps tõsiselt haige, kuidas saate tegeleda probleemidega, mis ei vaja arstiabi, kuidas teha kindlaks, millal peaksite oma arstile helistama, ning kuidas veenduda, et teie lastele määratud ravi on asjakohane ja ohutu.

– dr Robert S. Mendelsohn

Kuidas arstid võivad terveid lapsi haigeks teha

Ma arvan, et kui mõtlete suhetest, mis teil on arstidega olnud, avastate üllatusega, et need on teistsugused suhetest, mis teil on teiste teenusepakkujatega. Tüüpilist arsti-patsiendi suhet kirjeldab fraas, mis on saanud keele osaks – arsti käsul. Arstid annavad oma patsientidele käske, samas kui advokaadid, raamatupidajad ja teised professionaalid annavad nõu.

Kui viite oma lapse lastearsti juurde, viib ta läbi füüsilise läbivaatuse, mis on liiga sageli pigem pealiskaudne kui põhjalik, tellib teste ja röntgeneid, paneb diagnoosi, valib raviviisi, mis nõuab sageli ravimeid, ning mõnikord jätab lapse pikemaks ajaks haiglasse. Ta teeb seda minimaalselt selgitusi andes, ilma teie heakskiitu küsimata, tavaliselt ka teid ravi riskide ja potentsiaalsete kõrvalmõjude eest hoiatamata ning ilma et ütleks teile palju see kõik maksma läheb. Kui kõik on tehtud, eeldab ta, et maksaksite arve ka siis, kui diagnoos oli vale või kui ravi ei toiminud ja teie laps ei saanudki terveks. Lühidalt öeldes on arstidel oma tegude suhtes patsientide ees minimaalne vastutus.

Ameeriklased sõltuvad oma arstide armust ning lapsevanemana teete te seda veel enam, kuna mure lapse pärast, kes ei saa ise otsuseid teha, teeb teid eriti haavatavaks. Teie laps omakorda peab kannatama ravi, mis on sageli valus ning kurnav. Kuna arste õpetatakse meditsiinikoolis alla suruma mis tahes emotsionaalseid reageeringuid inimlikele kannatustele, ei pööra nad lihtsalt piisavalt tähelepanu enda poolt põhjustatud valule ning kahjule, mida nende määratud ravi võib tekitada.

Kõigi arstide hulgast pean ma lastearste kõige ohtlikumateks, kuna nad tunduvad olevat kõige healoomulisemad. Lastearsti kuvand on sageli naeratav, lahke ja hooliv professionaal, kes koos retseptidega annab lastele õhupalle ja pulgakomme. Nad pääsevad sageli põlastusest, mis on mõnikord suunatud naistearstide ja kirurgide vastu, keda nähakse sagedamini kalkide ja rahaahnetena.

Miks on lastearstid ohtlikud

Usaldus, mida tunneme lastearstide suhtes nende käitumise tõttu, on minu kogemuste põhjal väljateenimata. See kipub varjama pediaatria ravide neid osi, mis on teie lapse jaoks ohtlikud. Annan siinkohal lühikese ülevaate mõningatest põhjustest, miks ma usun, et lastearstid on ohtlikud, ning hiljem räägin neist kõige tõsisematest lähemalt.

–/9 pikemalt lahti seletatud põhjust leiad raamatust./–

Hoolimata kõigist neist tõenditest, mis kinnitavad pediaatria negatiivseid mõjusid, usutakse siiski müüti, et Ameerika laste tervishoid on lastearstide arvukuse tõttu parem. See usk on vale kahel põhjusel.

Esiteks näitab imikute suremuse statistika, et Ameerika lapsed on haigemad kui paljude teiste arenenud riikide omad, kus on vähe lastearste. Nad on isegi haigemad kui mõningate arenguriikide lapsed. Teiseks võib põhjus, miks meie lapsed on vähem terved, seisneda just meie suures lastearstide hulgas.

Hoolimata vastupidistest tõenditest, on Ameerika Ühendriikide tervishoiupoliitika aluseks eeldus, et ligipääs meditsiinile määrab rahvastiku tervise. Arstid on suutnud poliitikuid selles veenda, hoolimata sellest, et nad ei suuda seda tõendada. Ma usun, et seni, kuni meditsiiniteenused on kättesaadavad, on ligipääsul rutiinsele meditsiinile tervisele negatiivne mõju. Me oleme näinud seda Californias, Saskatchewanis, Iisraelis ja mujal: arstide streigi ajal langeb surmade arv!

Hea tervise saladus: Hoidke arstidest eemale

Parim viis terve lapse kasvatamiseks on teda arstidest eemal hoida, välja arvatud siis, kui õnnetuse või ilmselgelt tõsise haiguse korral on tarvis erakorralist abi. Kui teie lapsel esineb tõsise haiguse sümptomeid, jälgige tema seisundit hoolikalt, kuid ärge otsige arstiabi enne, kui on selgelt näha, et ta on tõsiselt haige. Suurem osa arste ignoreerib asjaolu, et inimkeha on imeline masin, millel on vapustav võime end ise parandada. Kui viite oma haige lapse arsti juurde, ei lase ta tõenäoliselt sel masinal oma tööd teha. Selle asemel sekkub ta keha loomulikku kaitsevõimesse, pakkudes teie lapsele ravi, mida ta ei vaja ning millega kaasnevad kõrvaltoimed, millega keha ei ole loodud toime tulema.

Kui veendute, et peaksite minu nõu kuulama ning vältima oma arsti millal iganes see mõistlik tundub, õpite te vältima lõkse, mille lastemeditsiin on teie lapsele seadnud. Neist esimeseks on tervetele lastele mõeldud visiidid – lastearstide poolt armastatud rituaal, mis suurendab nende sissetulekut, kuid ei tee teie lapse heaks midagi kasulikku.

Nende läbivaatuste riskiks on arstide meditsiinikoolist kaasa saadud tung avastada haigusi seal, kus neid ei eksisteeri. Selle diagnoosi tulemuseks on muidugi ravi, mille tagajärjed muudavad teie lapse haigeks.

Arsti juurde tuleks minna siis, kui teie laps on päriselt haige, mitte siis, kui ta on terve. Kui teie lastearst palub teil tuua oma beebi rutiinsesse, regulaarsesse kontrolli kas igakuiselt, kord kahe kuu tagant või mõne muu regulaarse intervalli järel, küsige temalt, miks ta seda vajalikuks peab. Küsige, kas ta teab mõnda objektiivset uuringut, mis näitaks, et sellel on teie lapse tervise parandamisele mingisugune mõju. Mina ei ole ühtegi sellist uuringut näinud ning ma ei usu, et ka tema suudaks ühtegi välja tuua.

Kuigi professionaalide ühingud on soovitanud, et ennetava laste tervishoiu kasulikkuse kinnitamiseks viidaks läbi kontrollitud uuringuid, mis jälgiksid patsiente mitmete aastate jooksul, on seda teemat vähe uuritud. Kolm uuringut, mida ma näinud olen, ei toeta lastearste, kes nõuavad, et nende patsiendid külastaksid neid regulaarselt.

Iga uuringu lõpptulemused keskendusid üldisele tervisele, käitumismustritele, õpivõimele ning arengunäitajatele. Nagu kirjutati lastearstide ajakirjas Pediatrics, ei tõendanud ükski neist uuringutest seda, et osutatud ennetavad teenused oleksid mõõdetud tulemusi positiivselt mõjutanud.

Kuna puuduvad tõendid, et tervetele lastele mõeldud visiidid parandaksid teie lapse tervist, teen ma ettepaneku, et väldiksite neid ja neist tuleneva tarbetu ravi riski ning säästaksite oma aega ja raha. Kõigi oma lastearstina töötatud aastate jooksul ei mäleta ma seda, et oleksin kunagi tervet last rutiinselt läbi vaadates avastanud haiguse, mis poleks esimesel visiidil haigusloo hoolikal läbivaatamisel või seejärel vaadeldavate sümptomite jälgimise käigus aegsasti ilmnenud.

Hiljem käsitlen ma seda teemat ka põhjalikumalt.

Tervetele lastele mõeldud visiidid on kasutud, kuna need on oma olemuselt pealiskaudsed, ning need on pealiskaudsed, kuna arst teab sisimas, et need on ajaraiskamine. Veel üks Pittsburghi linnas läbi viidud uuring näitas, et lastearstidel kulub tervetele lastele mõeldud visiidi läbiviimisele keskmiselt veidi enam kui 10 minutit ning seejärel annavad nad nõu lapse arengu, potentsiaalsete probleemide ja muude sarnaste teemade kohta keskmiselt 52 sekundi jooksul. Sarnaseid tulemusi saadi ka New Yorgis, Baltimore’is, Los Angeleses ja New Yorgi osariigis asuvas Rochesteri linnas.

Mitte ükski arst ei suuda sümptomiteta kulgevat haigust 10 minutiga diagnoosida ega 52 sekundiga konstruktiivset nõu anda. Kui patsiendiks oleks minu laps, ei laseks ma arstil isegi mitte üritada.

Dr Robert S. Mendelsohn

Allikas: Robert S. Mendelsohn “Kuidas kasvatada tervet last oma arsti kiuste?” (Gorilla Press, 2018)

Foto: gorilla.ee