Elektroonilised sigaretid on tõusev trend, mis tõotab paljudele suitsetajatele uut võimalust jätkata oma sõltuvusharjumusega puhtama südametunnistusega. Need ei saasta õhku nagu tavalised sigaretid, ei häiri kõrvalistujaid, olgu need kasvõi lapsed, ning neid võib vabalt kasutada siseruumides, kus muidu on suitsetamine keelatud. Samuti reklaamitakse neid kui lihtsat ja turvalist viisi järk-järgult suitsetamisest loobuda. Aga kas suitsetamine saab üldse olla ohutu?

Võrreldes tavaliste sigarettidega, on e-sigareti mõju väga vähe uuritud ning see võib olla üheks põhjuseks, miks neid peetakse ohutumaks. Ravimiameti õigusnõunik Kaili Lellep on kommenteerinud, et e-sigarettide ohutust kinnitavad objektiivsed andmed puuduvad ning tuleb arvestada, et tööstuslikult toodetud nikotiini puhul on tegemist väga mürgise ning sõltuvust tekitava ainega, mis suurtes kogustes kujutab tervisele ohtu. Euroopa Liidus on esialgu võetud vastu otsus, et e-sigaretid keelustatakse juhul, kui vähemalt kolm liikmesriiki otsustavaid need keelustada. Praegu kaalub e-sigarettide keelustamist Prantsusmaa, kus on hinnanguliselt 1,5 miljonit e-sigareti suitsetajat.

E-sigarettide turg Euroopa Liidus on hinnanguliselt 2 miljardi euro suurune ning see kasvab kiiresti. Eelkõige on probleemiks see, et Suurbritannia heategevusorganisatsiooni Cancer Research UK uuringu kohaselt meelitavad e-sigaretid noori kasutajaid kuulsuste eeskuju ja sotsiaalmeedia mõju tõttu.

Oht lastele

Nikotiinivedelik on väga kange ja ohtlik mürk. See koosneb tubakast eraldatud nikotiinist ning sellele lisatud maitseainete, värvainete ja muude kemikaalide kokteilist. Kõigest väike kogus seda neurotoksiini põhjustab oksendamist ja krambihoogusid ning võib isegi olla surmav. Kui see imbub läbi naha või seedesüsteemi, võib see olla äärmiselt kahjulik. Eelkõige on see ohtlik laste jaoks, keda selle vedeliku lõbusad värvid ja pealtnäha süütu välimusega ampullid ligi tõmbavad. The New York Timesi artiklis ütleb California mürgiste ainete kontrolli San Diego osakonna juht Lee Cantrell, et küsimus ei ole mitte selles, kas mõni laps saab tõsise mürgituse või sureb, vaid küsimus on selles, millal see juhtub.

Vedela nikotiini põhjustatud õnnetusjuhtumite esinemine on suurem kui kunagi varem ning see peaks olema piisav põhjus mõelda järele, millega me ennast tegelikult mürgitame. USA statistika kohaselt tõusis nikotiinivedeliku põhjustatud mürgituste hulk 2013. aastal 300% võrreldes 2012. aasta numbritega. Tüüpiliselt on ohvriteks alla 4-aastased lapsed.

Võrreldes tavaliste sigarettidega on e-sigareti vedelik mitu korda ohtlikum, sest see imendub isegi lahjendatud kujul väga kiiresti ning näeb palju ahvatlevam välja. Kõigest supilusikatäis 7,2% või kangemat nikotiinivedelikku võib täiskasvanule surmavaks osutuda. Ning hoolimata selle aine ohtlikkusest on selle käitlemine sisuliselt reguleerimata. Seda mürki müüakse kergekäeliselt mitmel pool poodides ja internetis ning kindlasti on majapidamisi, kus need pudelikesed on pidevalt kättesaadava koha peal, et mugavalt oma sigaretti täita. Võttes arvesse seda, kui ohtliku ainega tegu on, võiks olla iseenesestmõistetav, et hoiame seda endast ja oma perest võimalikult kaugel.

Allikad: Bolt Buzz, New York Times, Eesti Päevaleht, Tarbija 24

Foto: canadaecigs.ca

Toimetas Katrin Suik