Sotsiaalmeedias kogub populaarsust idee, mis on algselt kanda kinnitanud juba aastaid tagasi Itaalias. Tegemist on lühikese looga mis kutsub inimesi üles endale kohvi ostes maksma lisaks veel ühe või paari kohvi eest, mida nimetatakse “edasi lükatud kohviks” (suspended coffee) ning mis on mõeldud neile, kes ei saa ise endale sooja joogi ostmist lubada.

Avalik arvamus kerjustele annetamise osas on väga erinev. On inimesi, kes leiavad et kerjustele müntide andmine ei ole õige, kuna nad nagunii kulutavad selle raha lihtsalt alkoholile. Teised annavad nii tihti, kui neil võimalik, ostes vahel kerjustele süüagi.

Edasi lükatud kohvi idee on väidevalt alguse saanud Itaalias. Võrguväljaanne Nove da Fireze kirjutab juba 2004 aastal Firenze teatridirektorist Paul Cocceri’st, kes algatas solidaarsusliikumise, mis kutsus üles maksma vaesemate inimeste kohvitassi eest. 2011 aastal kirjutatud reisiblogi postitus Napolist kirjeldab, kuidas hästi rõivastatud mees astus kohvikusse, tellis kaks kohvi, millest ühe soovis “edasi lükata“. Uudishimu ajendas blogi kirjutajat asja lähemalt uurima ning kohvikupidaja selgitas, et peale viimast maailmasõda oli Itaalias palju neid, kes ei saanud endale isegi seda tassikest kuuma jooki lubada, mis Itaalias arvatakse olevat pigem üks inimese põhivajadusi, kui luksuskaup. Ning selline meetod, mille puhul nii annetaja, kui saaja jäävad üksteisele tundmatuks, oli paljude jaoks sobiv viis veidi heategevust teha.

Kohvi annetamise populaarsus üle maailma

Uudisteagentuur AFP kirjutas selle aasta märtsis, et taoline komme on levima hakanub Bulgaarias, kus üle 150 kohviku üle terve maa on liitunud selle heategevusliku initsiatiiviga, kus inimene, kes ise endale kohvi lubada ei saa, võib minna kohvikusse ja küsida, kas mõni “edasi lükatud kohv” on parasjagu saadaval. Bulgaarias, mis on Euroopa liidu üks vaesemaid riike, on üldlevinud vaesus aina enam tekitanud ühiskondlikku rahutust. Seda enam on hea tõdeda, et inimeste soov aidata endast viletsamal järjel olevaid kaasmaalasi on seal väga soojalt vastu võetud. Lisaks kohvikutele on initsiatiiviga liitunud ka esimesed kiirtoidukohad ning toidupoed.

Rahvusvahelise kohvikuteketi Costa Coffe Facebook’i lehele on paljud postitanud palve, kaaluda selle initsiatiiviga liitumist ning paljud inimesed on väljendanud seisukohta, et nad ostaks tihemini kohvi, kui teaks et saavad osaleda ka sellises heategevuses. Costa Coffe pressiesindaja ütles, et nad hindavad oma klientide tagasisidet, ning on saatnud selle idee vastavale meeskonnale kaalumiseks. Teine rahvusvaheline kohvikute kett Starbucks ei ole sellele initsiatiivile vastanud. Veebilehel MyStarbucksIdea.com on seda teemat palju tõstatatud ning kohvikuketi fännid on välja näidanud huvi, et Starbucks selle ideega liituks. Samas toob üks selle ketiga seotud blogija üsna kriitiliselt välja initsiatiivi kitsaskohad.

Kriitikute sõnul on selle teostamine keeruline ja ebapiisav

Probleemid, mida on selle ideega seoses välja toodud rõhutavad eelkõige seda, et vaesed inimesed ei tea neid annetatud kohvisid küsima tulla ning samas vajavad nad palju enam, kui see tass kohvi. Isegi ühekordne annetatud võileib ei ole piisav – on inimesi, kes vajavad tervet annetatud lõunate programmi, peavarju ning bussipiletit mis aitab neil üldse selle tasuta toidu ja peavarjuni jõuda. Samuti kaheldakse, kas kohvikupidajad jõuavad piisavalt hästi annetuste üle järge pidada ning kas nad on piisavalt ausad ning ei jäta neid hoopis oma sõpradele. Samuti on võimalus, et tasuta kohvi hakkavad küsima need, kes tegelikult suudaks ise endale seda osta.

Rohujuuretasandi heategevuse oluline roll

Kriitikute argumendid on mõtlemapanevad. Kuid siiski on väga oluline mõte, et me kõik saame aidata endast viletsamal järjel olijat ning vahel on selleks vaja õige vähe. Loomulikult on palju tõhusamaid viise vaeseid aidata, nagu toidupankades nõu ja jõuga osalemine ning supiköökides ja suurtes heategevusorganisatsioonides vabatahtlikuna abiks käimine. Kuid on palju inimesi, kes ei saa või ei taha enda aega sellele kulutada, ning selline initsiatiiv on annetajale väga lihtsasti kättesaadav. Samuti näitab selle algatuse populaarsus seda, et inimesed soovivad teha midagi käegakatsutavat kohe ja praegu, selle asemel et mõelda Aafrika nälgivate laste peale.

Telegram uuris, mida arvab sellest initsiatiivist Eesti noor moedisainer ja illustraator Kätlin Kaljuvee:

Minu arvates on selle mõtte taga lihtne inimlik idee jagada ja abi pakkuda. Aidata neid, kellel on vähe, nende arvelt, kellel on vahendeid ja võimalusi aidata. Seda mõtet võib rakendada mis tahes valdkondades. Selleks ei pruugi olla ainult “edasi lükatud kohv“. Miks mitte igas elu valdkonnas näha sellist võimalust alustades soojast joogist, annetatud lõunast ning lõpetades maatüki või tühjana seisva eluaseme jagamisest kuni meditsiinilise abini välja.

Arvan, et iga riik, ettevõte ja inimene võiks vaadata seda mõtet enda seisukohast ja proovida omal moel rakendada. Miks mitte lisada poes hinnale heategevuse protsent, mille arvelt aidata vaesemaid ning majad, mis seisavad aastaid tühjadena, jagada peredele, kellel on soov neis taas elu luua, maatükid neile kellel on soov neid harida, “edasi lükatud“ arstiabi jne.

Alati leiab punkte mida võiks kritiseerida, maha laita ja lõpuks võimatuks tunnistada, kuid niimoodi mõeldes ei jõuagi kunagi too “soe jook” sinna, kus seda tõesti vajatakse. See on inimlik idee, mis on tehtud jagajale ja abivajajale kättesaadavaks väga lihtsal moel. Ma usun, et see töötab. Läheksin isegi pigem kohvikusse, kus minu “edasi lükatud“ jook jõuaks kellegini, kelle päeva see muudaks helgemaks.

Allikad: Raw Story, Independent, Snopes, Starbucks Melody, Consumerist, Suspended Coffees Facebook

Toimetas Katrin Suik