Euroopa Meditsiiniagentuuri andmetel kasutatakse Euroopa loomakasvatuses kõige vähem antibiootikume Norras, Islandil ja Rootsis ning kõige rohkem Küprosel, Hispaanias ja Itaalias. Eesti jääb 29 riiki hõlmavas edetabelis 17. kohale, seisab eelmisel nädalal meediale saadetud pressiteates. Et sõnumi saatjateks olid üks linnulihatööstur kahasse Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoniga, saatsime viimasele veel mõned lisaküsimused, millele Tenson ka vastas. Professori kommentaaari leiad artikli lõpust.

Pressiteates seisis: “Ravimiameti andmetel on Eestis antibiootikumide müük loomakasvatuses aastatel 2007-2015 kahekordistunud ning Euroopas on Eesti müüdud antibiootikumikoguste arvestuses 17. kohal (vt. tabel). Erinevused riikide vahel on mitmekümne kordsed. Kui Norras on müügikogus kõigest 2,9 mg/PCU*, siis Eestis on see 22 korda suurem ehk 65,2 mg/PCU, Lätis ligi poole väiksem ehk 37,6 mg/PCU ning kõige enam antibiootikume loomakasvatuses kasutavas Küprosel lausa 434,2 mg/PCU, mis on ligi 150-e kordne vahe Norraga.

Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal oli üheks aruteluteemaks ka võitlus mikroobide antibiootikumiresistentsuse ehk AMRiga. Suurel määral on probleem seotud just loomakasvatusega ning kuigi lahendusi hakkavad otsima ka Eesti teadlased on Eestil endal eesrindlike riikide sekka veel pikk tee minna.

Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson selgitas, et AMR tähendab lihtsalt öeldult seda, et bakteritest põhjustatud haiguste raviks seni kasutatud antibiootikumid kaotavad oma toime ning efektiivseid antibiootikume nende haiguste raviks jääb järjest vähemaks. “Me nagu ise vaktsineeriksime baktereid antibiootikumide vastu,” märkis Tenson.

Lisaks inimeste poolt tarvitatavatele antibiootikumidele on aga suuremaks probleemiks loomakasvatus, kus kasutatakse raviotstarbel suures koguses antibiootikume. Inimeste toidulauale jõudev looma- ja linnuliha või näiteks piim ja munad vastavad küll normidele, kuid antibiootikumid satuvad loodusringlusesse sellegipoolest.

Kõige efektiivsem viis AMRiga võitlemiseks ongi antibiootikumide tarbimise vähendamine. Sellel eesmärgil investeeris Läti kanalihatootja Kekava üle 5,5 miljoni euro oma tootmise hügieeni, bioohutuse ja desinfitseerimise meetmetesse ning on tänu sellele saavutanud taseme, kus kanad haigestuvad harva ning antibiootikumide kasutamise tase on vaid 2,2 mg/PCU. Kevadel väljastas Eesti Veterinaar- ja Toiduamet Kekava toodetele ka Baltimaades ainulaadse märgise “Antibiootikumideta kasvatatud kana”.”

*Müügikogused milligrammides korrigeerituna loomade arvule (mg/PCU)

Telegrami päring pressiteate ühele kaasautorile, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professorile Tanel Tensonile:

Kas antibiootikumide kasutamine Eesti loomakasvatuses on tõusu või languse teel? Ehk siis – kas varem oli Eesti lihas veel rohkem antibiootikume? Nimelt seisab Euroopa meditsiiniagentuuri lehel info, et vähemalt vahemikus 2011-2015 vähenes antibiootikumide manustamine loomadele 13%.

Lisaks, kas saaksite palun saata lingi uuringule, millele pressiteates viidatakse? (et Eesti loomakasvatuses kasutatakse 22 korda rohkem antibiootikume kui Norras)

Tanel Tenson: “Teema on iseenesest keeruline.

Esiteks antibiootikumide kasutamine loomakasvatuses. Kui loeme kokku antibiootikumide kasutamise toodetava lihatonni kohta, siis Eesti on Euroopas keskmiste seas. Norra üks kõige vähesemaid kasutajaid. Aga vahed kasutamises riikide lõikes on tõesti üllatavalt suured. Seega kümneid kordi erinevus Norraga on tõesti nii. Vastavaid dokumente on võrgus mitmeid leida. Võib vaadata näiteks seda.

Teiseks, probleem ei ole mitte antibiootikumide sisaldumine lihas. Seda kontrollitakse ja enne looma tapamajja viimist ei tohi antibiootikume kasutada. Lihas antibiootikumi jääke ei ole, olgu sellele loomale neid manustatud elu jooksul kui palju iganes. Kui enne tapamajja viimist on piisavalt pikk antibiootikumivaba periood, siis sellega on kõik OK.

Kolmandaks. Antibiootikumide kasutamine loomakasvatuses viib antibiootikumiresistentsuse tekke ja leviku kiirenemiseni. Seega kiirendab protsesse, mis viivad selleni, et meil ei ole enam inimesi võimalik ravida (vaata lisaks siit).

Neljandaks. Me ei saa antibiootikume vaadata ühtsena. Antibiootikumide hulgas on selliseid, mis on inimese ravis väga kriitilised ja mille puhul me oleme resistentsuse tõusu osas eriti mures. Kahjuks on just nende antibiootikumide kasutamine Eestis üks Euroopa suurimaid (3. Ja 4. põlvkonna tsefalospoorinide osas jagame Luksemburgiga esimest/teist kohta selles mustas nimekirjas, fluorokinoloonide osas ei ole Eesti seis ka kiita).

Viiendaks. Aastatel 2008 – 2015 toimus Eesti loomakasvatuses järsk suurenemine antibiootikumide kasutamise osas (kui antibiootikume tervikuna vaadata). Õnneks on viimastel aastatel tarbimise kasv peatunud.”

Soovitame lugeda ka Telegrami artiklit “Antibiootikumid lihatööstuses ohustavad inimeste tervist“.

Allikad: Tartu Ülikooli ja Kekava pressiteade, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson

Fotod: pressiteade, Keith Weller / USDA ARS / Wikimedia Commons

Toimetas Mariann Joonas

PS. Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6