Selle artikli eesmärk on anda lugejale ülevaade seadmetest, mis koduses majapidamises toodavad ja kiirgavad tugevamat elektromagnetvälja (EMV) kui teised. Esitatud pingerida kehtib nende seadmete tüüpmudelite kohta, kuid tõenäoliselt leidub ka samast tüübist seadmeid väiksema kiirgustugevusega, kirjutab TTÜ doktorant Tarmo Koppel oma ajaveebis.

Esitatud info on kasulik, kui vaja teha valikuid, milliste elektriseadmetega end ümbritseda ja millistega mitte, kui soov on minimeerida elektromagnetvälju kodus või tööl. Vaatluse all on seadmed koduses majapidamises. Pingeritta ei ole lisatud tööstusseadmeid.

Elektril toimivad seadmed kiirgavad elektromagnetvälju igas suunas ümber korpuse. Tüüpiliselt, suurematel seadmetel on väga kõrge magnetväli seal, kus asub mootor või pingealaldi (adapter). Elektromagnetvälja suurus aga ei sõltu seadme enda suurusest.

Kui tugevad on EMV-d meie ümber?

Väljatugevus sõltub pingest (voltage) ja vooluhulgast (current). Vooluhulk, mis läbib elektrikaableid, sõltub voolutarbimisest (kui palju suure tarbimisega seadmeid taga on). Magnetvälja tugevus langeb tugevalt, kui minna selle allikast eemale (allikaks on elektriseade ise või elektrikaabel, mis toidab seda seadet).

 Eemaldudes EMV allikast, langeb drastiliselt ka magnetväli. Mõõteandmed: EPA, 1992

Kui palju elektromagnetväljad jõuavad kehale mõju avaldada, sõltub peamiselt kolmest tegurist:

1) kui suur on elektromagnetvälja tugevus;
2) kui kaugel inimene on seadmest;
3) kui kaua viibib inimene selle seadme juures.

Esitatud on ka soovitused, kuidas alternatiivseid tooteid või lahendusi kasutades sama funktsiooni täita.

Universaalsoovitus #1: paigutada seadmed ja nendeni viiv juhtmestik endast nii kaugele kui võimalik – neis kohtades, kus inimene pikemalt viibib. Tähtis on teada, et iga meeter eemale elektriseadmest, vähendab magnetvälju märgatavalt (suurusjärgus sada korda).

Universaalsoovitus #2: kui vastavat tehnikat kasutada, tuleb valida selline mudel, mis toodab vähem EMV-sid. Tavaliselt on sellised seadmed kallimad, sest sisaldavad paremaid komponente, varjestust jm.

Ubiversaalsoovitus #3: mida lühem kasutusaeg, seda väiksem ekspositsioon elektromagnetväljadele ehk seda turvalisem.

Pingerida

Tugevamad elektromagnetvälja tekitajad on toodud allpool. Pingerea seadmisel on arvestatud nii magnetvälja tugevust kui ekspositsiooniaega – isegi kui seade tekitab tugeva elektromagnetvälja, ei pruugi selle mõju organismile olla sama tugev kui palju kordi nõrgema, aga pidevkasutuses oleva seadme poolt. Nimekirjas on esitatud tugevaim võimalik magnetvälja tugevus või vahemik nanoteslades nT ja mikroteslades uT (1000 nT = 1 uT), sulgudes mõõtekaugus.

Magnetvälja võimsus on esitatud arvestades tüüpilist kasutuskaugust inimese kehast ning tüüpilise seadme suurimat võimalikku väljatugevust. Iga seade kiirgab erineval võimsusel ning tõenäoliselt enamus sama tüüpi seadmeid nii tugevat välja ei tekita.

Pesumasin, magnetväli 0,05 uT (1 m)

Riidekuivati, magnetväli 0,1 uT (1 m)

Veekeedukann, magnetväli 0,1 uT (30 cm)

Päevavalguslamp, magnetväli 0,01–0,5 uT (1 m)

Kineskoopteler, magnetväli 0,1uT (2 m)

Toodab elektromagnetvälja ümber kineskoobi. Tihti on EMV isegi suurem tahapoole kineskoopi, seega tuleks jälgida, et teisel pool (seina) inimesi ei viibiks vähemalt 2 meetri ulatuses.

Külmkapp, magnetväli 1 uT (1 m)

Elektriline äratuskell (vooluvõrgust toide), magnetväli 1 uT (1 m)

Soovitusi: asendada patareitoitel äratuskelladega.

Säästupirniga laualamp, 1,3 uT (30 cm)

Arvuti(kineskoop)monitor, magnetväli 1 uT

Suurem osa magnetväljast esineb monitor taga ja külgedel. Nende monitoride mõju on võrreldes teiste seadmetega suur, sest kontoritöötajad veedavad palju aega päevast arvutite taga. Tänapäeval, uute LCD-ekraanide pealetulekuga jääb kineskoopmonitore aina vähemaks.

Elektriliin, magnetväli 0,05–1,5 uT (30 m)

Siinjuures on mõeldud tavalist õhuliini, mis varustab elektriga majapidamisi. Maa-aluse elektriliini magnetväli on samal kaugusel umbes viis korda väiksem.

Elektritekk, magnetväli 4 uT (keha peal)

Elektriteki paneb kõrgendatud tähelepanu alla asjaolu, et kui selle all end soojendada mitu tundi järjest (näiteks 7–8 t terve öö), siis kogu selle aja on keha eksponeeritud elektromagnetväljale. Vaatamata sellele, et magnetväli on väiksem kui paljudel teistel seadmetel, teeb pikk ekspositsiooniaeg oma töö.

Soovitusi: loobuda elektriliselt soojendatavast tekist või muust sellisest seadmest; mitte olla elektriteki all mitu tundi järjest.

Saumikser, magnetväli 120 uT (käes hoides)

Tolmuimeja magnetväli 20 uT

Soovitusi: käeshoitavatele minitolmuimejatele eelistada põrandatolmuimejaid; hoida distantsi tolmuimeja korpuse ja enda vahel; jälgida, et jalgadega tolmuimeja juhtme peal ei seisaks.

Elektritrell, magnetväli 800 uT (käes hoides)

Triikraud, magnetväli 20 uT (käes hoides)

Elektriline pardel, magnetväli 0,4–60 uT (käes hoides)

Juustekuivatusföön, magnetväli 50 uT

Föön on üks tugevamaid EMV-mõjureid koduseadmete seas.

Soovitusi: laste juukseid fööniga mitte kuivatada, kuna laste aju on arengujärgus ning selles protsessis palju vastuvõtlikum elektromagnetilistele stressoritele.

Plasmateler

Toodab tugeva magnetvälja vähemalt 2 meetri raadiuses.

Soovitusi: asendada LED- või LCD-teleriga või istuda piisavalt kaugel; jälgida, et ka teisel pool seina inimesi ei viibiks.

Köögipliit

Köögipliit, eriti induktsioonpliit toodab tugeva EMV. Samas, mõned induktsioonpliidi toodavad just tavaelektripliitidest väiksema EMV.

Soovitusi: gaasipliit ei tooda EMV; pika küpsetusrežiimiga pliit, mis tarbib vähe elektrit, ei tooda nii suurt EMV.

Sülearvutid magnetväli 2 uT (15 cm)

Elektromagnetvälja ekspositsioon sülearvutitest on faktorkordselt suurem kui lauaarvutitest. Põhjus selles, et keha kokkupuude(käed, põlvad, suguelundite lähedus) on sülearvutiga lähedasem ja seega ka ekspositsioon suurem.

Populaarsust kogunud tahvelarvutid suurendavad keha kokkupuudet veelgi.

Soovitusi: topeltmaandusega adapteriga sülearvutid annavad välja vähem elektromagnetvälju, sest osa sellest kiirgusest juhitakse maasse.

Traadita internet (WIFI)

Arvutustehnika suurim EMV-allikas on WIFI-adapterid ja -antennid. Need töötavad mikrolainetel (2,4 GHz), mis muide on sama sagedus, millel töötab mikrolaineahi. Teisisõnu, see sama sagedus, mida WIFI-tehnika kasutab, neeldub väga efektiivselt inimkehas.

Probleem seisneb veel selles, et isegi kui üks leibkond otsustab loobuda WIFI-seadmetest, vähendades oma ekspositsiooni nendele kiirgustele, siis ikkagi on nad nende WIFI-seadmete mõju all, mida ülal- või allkorrusel või teisel pool seina, kiirgab naabri WIFI-seade.

Soovitusi: kasutada juhtmega internetti (LAN); teha teavitustööd naabrite seas.

Mikrolaineahi, magnetväli 8 uT (30 cm), võimsustihedus 1–20 mW/m²

Mikrolaineahju sageduseks valiti 2,4 GHz seetõttu, et sel sagedusel kuumeneb vesi kõige kiiremini. Kuna inimese keha koosneb samuti u 90% hulgal veest, siis on see väga mõjutatav mikrolainetest.

Korralikult ehitatud mikrolaineahjust ei tohiks mikrolaineid välja kiirata, kuid testmõõtmised on näidanud, et täielikult ohutut mikrolaineahju pole suudetud leida. Mikrolaineahju töösolekul, selle läheduses igaks juhuks mitte viibida. Eriti tähelepanu osutada lastele, et need töösoleva mikrolaineahju kõrval ei viibiks. Samuti on soovituslik vältida mikrolainetoitu, sest mikrolained põhjustavad toidustruktuuris muutusi.

Soovitusi: valmistada toit mõnes muus ahjus, hästi sobib konvektsiooniõhuga ahi, mis kuumutab toidu kuuma õhu liikumise teel.

Traadita telefon

Siinjuures on mõeldud tavaliinil toimivat traadita telefoni ja selle tugijaama. Eriti tugeva EMV-ekspositsiooni annavad uuema põlvkonna traadita telefonid ehk DECT-telefonid. Need tekitavad pideva EMV, sõltumata sellest, kas telefoniga hetkel räägitakse või mitte. Kaasaegsemad traadita telefonid kasutavad ka kõrgemaid sagedusi. Kõrgemad sagedused arvatakse olevat ohtlikumad kui madalamad.

Mobiiltelefon

Tõenäoliselt kõige suurema doosi elektromagnetvälju laiatarbeelektroonikas annavad mobiiltelefonid. Nende poolt saadud ekspositsioon on kõrgem ka seetõttu, et neid hoitakse tavaliselt keha vastu (kõige tundlikuma organi – aju – kõrval).

Mobiiltelefonid kiirgavad veidi EMV-sid ka siis, kui nendega ei räägita (stand-by). Suuremat terviseriski kujutavad mobiiltelefonid siis, kui neid kasutada tihti ja teha pikki kõnesid. Näiteks viimasel ajal on populaarseks muutunud nutifonidega netis surfamine – internetiühendus nõuab samuti sidet mobiiltelefoni ja tugijaama vahel.

Soovitusi:

kasutada võimaluse korral tavatelefoni;
kasutada sisseehitatud käed-vaba-režiimi, hoida kehast võimalikult eemal;
hoida kõned lühikesed (mitte jääda lobisema);
hoia mobiiltelefoni kotis, mitte tasku (meestel tuleks eriti hoiduda hoidmast mobiiltelefoni püksitaskus);
hoia mobiiltelefon eemal oma voodist (vähemalt 2 m);
hoidu mobiiltelefoni kasutamist muusikakuulamiseks läbi kõrvaklappide. Kõrvaklappide kaudu võivad mikrolained kanduda otse kõrva.

Elektriline põrandaküte magnetväli 3 uT (vööpiirkonnas), üle 10 uT (jalakõrgusel)

Siinjuures on mõeldud elektrivoolu all köetavat põrandakütet, mitte vesipõrandakütet. Kuna elektriline põrandaküte tarbib palju voolu, siis on ka mõistetav, et kõik see vool ka seal energiaks muudetakse ja elektromagnetilise välja tekitab. Juhul, kui selline põrandaküte on ruumides, kus inimene pikemalt ei viibi, ei ole ekspositsioon sellele märkimisväärne. Samas, elu-, magamis- ja töötubades sellise kütte kasutamine eksponeerima inimese ka pidevale, suhteliselt tugevale elektromagnetväljale.

Autor mainib ära nimekirjaväliselt muud seadmed, mis laiemat või tihedat kasutust ei leia, kuid sellegipoolest võivad tekitada tugeva EMV.

• korteri või maja elektrikilp eluruumide läheduses (kogu tarbitav vool käib läbi elektrikilbi, sellega kaasneb ka tugev elektromagnetväli)
• WIFI-ühendusega printerid jm arvutiseadmed
• juhtmeta anduritega alarmsüsteemid
• raadiosageduslikud kaugjuhtimispuldid

(mitte segi ajada levinud infrapuna-koduelektroonikapultidega),

• raadiomikrofonid
• variaatorid (reguleeritava kiirusega mootorid)
• beebimonitorid (suure EMV tekitavad eriti just pidevalt saaterežiimis olevad beebimonitorid)
• energiatõhusad seadmed
• timmer-lülitid (reguleeritava valgustustugevusega lülitid)
• päevavalgus- ja säästulambid
• raadiosaatjad ja amatöörraadiojaamad

Allikad: Tarmo Koppeli ajaveeb, Alkeemia

Fotod: tarmo.koppel.ee, safespaceprotection.com

Toimetas Ksenia Kask