Foto: Pixabay / HakanGERMAN

Eile ilmus ka Eesti meediasse uudis, et Euroopa Ravimiamet (EMA) andis soovituse Comirnaty ja Spikevaxi ehk Pfizeri ja Moderna koroonavaktsiinide süstimiseks lastele alates 6. elukuust. Kas süstimine väikelastele on seotud sellega, et tellitud koroonavaktsiinide lademed hakavad aeguma? Eesti on tellinud 6,7 miljonit vaktsiinidoosi, millest 200 000 jaanuaris saadud Pfizeri vaktsiini on juba aegunud. “Hapuks läinud” vaktsiine pole siiski veel hävitatud, vaid oodatakse uuringuid, mis tõestaks, et säilitustähtaeg võib olla pikem. Samas on oodata veel ligi poolt miljonit doosi ning tootjatega käivad läbirääkimised koguste vähendamiseks. Jabur olukord – terviseameti laod on vaktsiine täis, aga keegi neid enam ei taha. Kas tulemas on ka uus vaktsiinikampaania, mis aitaks seda kraami taas rahvale pähe määrida? Seni aga soovitatakse vaktsiinijääkidega agaralt süstida väikelapsi?

USA-s on beebide ja väikelaste koroonavaktsiinid kasutusel olnud juba tänavu suvest. Nüüd teatas EMA, et mõlema vaktsiini levinuimad kõrvalmõjud beebidele ja väikelastele on samasugused nagu vanematele lastele ja täiskasvanutele ehk need on ärrituvus, unetus, isutus, lööve ja valus süstimiskoht. “Enamasti on kõrvalmõjud üsna leebed ja mööduvad paari päevaga pärast vaktsineerimist,” kinnitab EMA, otsustades, et kasutegur kaalub üles võimalikud riskid.

Vaktsiin väiksemate annustena

EMA inimravimite komitee (CHMP) soovitab laiendada Comirnaty ja Spikevaxi vaktsiinide kasutamist SARS-CoV-2 algse tüve vastu: Comirnaty vaktsiini soovitatakse kasutada 6 kuu kuni 4 aasta vanustel lastel ja Spikevaxi lastel vanuses 6 kuud kuni 5 aastat. Mõlemad koroonavaktsiinid on juba heaks kiidetud nii täiskasvanutele kui ka lastele vanuses 5 ja 6 aastat.

Võrreldes juba lubatud vanuserühmade ühe annustega, on mõlema vaktsiini annused uutes nooremates vanuserühmades väiksemad. 6 kuu kuni 4-aastastele lastele võib Comirnatyt manustada esmase vaktsineerimisena, mis koosneb kolmest annusest (igaüks 3 mikrogrammi). Esimesed kaks annust manustatakse kolmenädalase vahega, millele järgneb kolmas annus vähemalt 8 nädalat pärast teist annust.

6 kuu kuni 5 aasta vanustele lastele võib Spikevaxi manustada esmase vaktsineerimisena, mis koosneb kahest annusest (mõlemad 25 mikrogrammised), neljanädalase intervalliga. Nendes vanuserühmades lastele manustatakse mõlemat vaktsiini süstena õlavarre või reie lihastesse.

Ametlikud uuringud kõrvaltoimete kohta

EMA sõnul näitas Comirnaty põhiuuring 6 kuu kuni 4-aastaste lastega, et immuunvastus Comirnaty väiksemale annusele (3 mikrogrammi) oli võrreldav suurema annuse (30 mikrogrammi) korral 16–25-aastastel lastel. Spikevaxi põhiuuring näitas 6 kuu kuni 5-aastaste lastega, et immuunvastus väiksemale Spikevaxi annusele (25 mikrogrammi) oli võrreldav suurema annuse (100 mikrogrammi) korral täheldatuga 18–25-aastastel. aastased. Mõlemas uuringus hinnati vaktsiinide poolt esile kutsutud immuunvastust, mõõtes SARS-CoV-2 vastaste antikehade taset.

Ametlikud uuringud ütlevad, et mõlema vaktsiini kõige sagedamad kõrvaltoimed lastel vanuses 6 kuud kuni 4 või 5 aastat olid võrreldavad vanemates vanuserühmades esinevate kõrvaltoimetega. Ärrituvus, unisus, isutus, lööve ja hellus süstekohas olid samuti tavalised kõrvalnähud 6–23 kuu vanustel lastel, kes said Comirnaty, samas kui ärrituvus, nutt, isutus ja unisus olid sagedased kõrvalnähud 6–36-aastastel lastel. “Mõlema vaktsiini puhul olid need toimed tavaliselt kerged või mõõdukad ja taandusid mõne päeva jooksul pärast vaktsineerimist,” seisab aruandes ja seetõttu otsustas inimravimite komitee, et Comirnaty ja Spikevaxi kasulikkus lastel vanuses 6 kuud kuni 4 ja 5 aastat kaalub üles sellega kaasnevad riskid.

Euroopa Komisjon teeb lõpliku otsuse

Vastavad inimravimite komitee soovitused saadetakse nüüd Euroopa Komisjonile, kes töötab välja kõikides ELi liikmesriikides kohaldatavad lõplikud otsused.

Tekib aga küsimus, et vastavad uuringud EI kajasta vaktsiinide tõsisemaid kõrvaltoimeid ega ka seda, kui suur oht on selles eas lastel haigestuda raskelt Covidisse.

“Uuringud lastel viidi läbi vastavalt iga vaktsiini pediaatrilise uuringu plaanile (PIP), mille on heaks kiitnud EMA pediaatriakomitee (PDCO). Kliiniliste uuringute andmed, mille ettevõtted on esitanud näidustuse pediaatriliste laienduste taotlustes, avaldatakse ameti kliiniliste andmete veebisaidil,” kirjutab EMA oma kodulehel ilmunud artiklis.

Kelle peal ja kuidas need kliinilised uuringud aga ikkagi teostati ning ajastus hetkele, mil Covid ei kujuta isegi paberil enam hädaoluorda, on enam kui kahtlane – kas tõesti loodetakse “asjakohaste regulatiivsete meetmetega rahvatervise kaitsmiseks” vähendada laste arvel raisku minevate vaktsiinidooside hulka?

Allikad: ema.europa.eu, postimees.ee, err.ee 

Toimetas Sander Soomaa