Foolhappest räägitakse enamasti seoses sünnidefektide ennetamise ja raseduse normaalse kulgemisega, kuid selle vitamiini mõju ja vajadus on oluliselt laiem. Peale loote normaalse arengu on see mikrotoitaine, mida tuntakse ka folaadi või vitamiin B9 nime all, vajalik ka paljuks muuks: valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks; närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks; DNA ja RNA sünteesiks, mis on oluline kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmiseks; punaste ja valgete vereliblede moodustamiseks; vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks ja maksa töö tõhustamiseks ning aju õigeks funktsioneerimiseks, mis on tähtis nii vaimse kui ka emotsionaalse tervise jaoks.

Korea teadlased on leidnud otsese seose vere foolhappe sisalduse ja intelligentsuse vahel. Folaadi puudus põhjustab üldiselt madalamat intelligentsi, suuremat riski depressiooni tekkeks, halvemat koordinatsiooni ja mälu. Mõned teadlased leiavad isegi, et pikema perioodi vältel võib folaadi puudus suurendada dementsuse tekke riski.

Foolhape kuulub vesilahustuvate vitamiinide hulka ja need on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. Foolhappe ja selle ühendite täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades mitmeid haiguslikke seisundeid.

Foolhappe allikad

Foolhape allikateks on Rooma salat, spinat, spargel, naerilehed, lehtsinep, vasikamaks, petersell, lehtkapsas, brokoli, lillkapsas, peet ja läätsed. Samuti peetakse headeks folaadi allikateks suvikõrvitsat, erinevaid ube, papaiat, maasikaid, merevetikaid, paprikat, Brüsseli kapsast, porrulauku, fenkolit, tomateid ja rohelisi herneid.

Foolhapet on võimalik võtta ka toidulisandina, kuid tuleb silmas pidada, et sa võid olla üks neist inimestest, kes geneetiliste eripärade tõttu ei suuda folaati tavapärase toidulisandina omandada, vaid peaks võtma metüleeritud folaati.

Teiste B-grupi vitamiinide puudus võib samuti häirida folaadi imendumist, nii et on oluline, et vitamiinide tarbimine oleks tasakaalus. Toidu seedimist sooles mõjutavad seal olevad bakterid, organismi seedenõrede hulk ja soole limaskesta seisund. Foolhappe imendumist soolest halvendavad kroonilised mao- ja soolehaigused, paljud ravimid (eriti krambivastased rohud, rasestumisvastased pillid ja hormoonid), narkootikumid, alkohol ja nikotiin.

Päevane vajalik kogus

Soovitatav päevane foolhappe kogus on 300–500 µg. Rasestudes suureneb vitamiin B9 vajadus ema organismis mitu korda. Eriti ohtlik on foolhappe madal tase lootele, sest foolhappe puudusel ei toodeta organismis vajalikul hulgal uusi rakke ja seetõttu suureneb loote väärarengu risk. Foolhape reguleerib ja kontrollib organismis valkude ainevahetust ja uute rakkude teket. Raseduse esimesel 28 päeval on loode vitamiinivaeguse suhtes ülitundlik. Ka üldarengu seisukohalt sõltub kogu lapse tulevane elu looteperioodist. Halvasti kulgenud rasedusest sündinute seas on hilisemas elus rohkem käitumisprobleemide, viletsama õpivõime ja nõrga tervisega lapsi.

Allikad: Natural News, Science Natural News, Wikipedia, Tarbija 24, Toitumine.ee

Foto: www.richinfoods.com

Toimetas Katrin Suik