GMO-d on tasahilju tunginud palju laiemale turule kui toiduainetööstus. Nende tööstuslik kasutamine ületab ka kõige elavama kujutlusvõime ja lähemal uurimisel selgub, et me puutume igapäevaelus GMO-dega kokku palju rohkem, kui me teame ja arvame. Kuigi see artikkel on kirjutatud peamiselt USA olusid silmas pidades, levib GMO varjatud kujul kõikjale maailmas.

Meie toidulauale on tunginud palju geneetiliselt muundatud põllukultuure, mis lähevad peamiselt töödeldud toiduainete tootmiseks. Kuid ka uskumatult suur hulk väga levinud igapäevaseid tooteid, mis pole toiduga kuidagi seotud, sisaldavad GMO-sid. Enamjaolt on tegu GM-maisist, sojast ja puuvillast valmistatud toodetega.

GM-mais

Maisi peetakse üheks tähtsamaks kaubaks tänu selle paljudele tööstuslikele kasutusviisidele. 86% USA-s kasvatatud maisist (2010. Aastal) oli geneetiliselt muundatud, moodustades umbes 55% kogu maailma maisi ekspordist.

Maisisiirupit kasutatakse enamiku töödeldud toitude magustamiseks (kommid, kondiitritooted, kastmed, sai, küpsised, maitsestatud jogurtid, mahlad, limonaadid, köhakommid jne). Aga kui tegemist on toidulisanditega, siis maisi derivaatidel on palju nimesid, nagu näiteks “ksantaankumm”, “naturaalsed maitsed”, “lenduvad ained”, “E-vitamiin” ja “tselluloos”.

Näiteks tavaline ioniseeritud sool sisaldab maisi dekstroosi (glükoosi) (lenduvaid aineid). Ühtlasi on mais väga populaarne loomasööt, ent loomad, kes kasvavad üles GMO-de peal, kannatavad märkimisväärsete füsioloogiliste ja immunoloogiliste reaktsioonide käes, mis muudavad nende keha ja võivad kanduda ka inimese toidulauale.

Maisi kasutatakse ka etanooli tootmiseks, mida omakorda kasutatakse rohkesti kosmeetikatoodetes, desinfitseerivates vahendites, alkohoolsetes jookides, aga ka bensiinis. Maisiiduõli kasutatakse toiduõlides, salatikastmetes, seepides (nii vedelates kui ka tahketes), puhastusvahendites ja putukatõrjevahendites.

Ka maisitärklis on tunginud paljudesse tööstusharudesse. Tänu selle heale imamisvõimele kasutatakse maisitärklist mähkmetes, deodorantides, beebipulbrites ja ravimites. Seda kasutatakse ka eripärase kujuga kommides, aga ka liimides – näiteks ümbrikute liimitriip, mis niisutades hakkab kleepima. Tööstuslikud liimid sisaldavad samuti maisi, peamiselt maisiidu, mis asendab kallimaid koostisosi, nagu näiteks valke.

Suurem osa C-vitamiinist pärineb samuti maisist, sest maisitärklisest on lihtne saada glükoosi ning seega on see tootjatele ideaalne ja odav toormaterjal. Biolaguneval maisil põhinev plastik on samuti väga populaarne, sest selle tootmine nõuab vähem kütust kui naftal põhinevad alternatiivid ja seetõttu vähendab see ka ökoloogilist jalajälge. Sellisest plastist valmistatakse näiteks ühekordseid nõusid.

Omaette valdkond on ka puu- ja juurviljade vahatamine, mis parandab nende vastupidavust ja väljanägemist – ka see vaha võib olla maisi-põhine või sisaldada maisist saadud toidulisandeid, ja seda isegi mahetoodete puhul. Tekstiilitootmises kasutatakse maisitooteid nii värvainetes kui ka tekstiilis. Nii võib sinu vaip sisaldada GM-maisi.

GM-puuvill

Kolm suuremat puuvillatootjat on praegu USA, Hiina ja India. 93% USA-s kasvatatavast puuvillast on geneetiliselt muundatud, samas kui 68% Hiina ja 90% India puuvillatoodangust on samuti GM. Globaalselt kasvatab GM-puuvilla ainult 12 riiki, kuid nad paiskavad turule enamiku maailma puuvillatoodangust.

Naturaalselt kasvatatud puuvilla kasutatakse peamiselt tekstiilitööstuses (rõivad, rätikud, voodipesu, polster). Õigupoolest, enamik meie rõivastest on tehtud GM-puuvillast. Isegi riikides, kus GMO on keelatud, on keeruline eristada GMO-sid sisaldavaid tekstiile orgaanilistest tekstiilidest. Seega on paraku üsna võimatu kindlaks teha, milliseid riideid me kanname.

Suurbritannias on hinnanguliselt 75% rõivastest valmistatud GM-puuvillast. Orgaanilise puuvilla kättesaamine on väga raske, kui sellised suurettevõtted nagu M&S, Adidas ja H&M kasutavad GM-puuvilla.

Tasub teada, et ka sellised igapäevatooted, nagu näiteks svammid ja vatt, naiste hügieenitooted (tampoonid), beebitooted (beebisalvrätikud ja -mähkmed) on kõige tõenäolisemalt valmistatud GM-puuvillast.

Puuvilla kasutus toiduainetööstuses pole samuti haruldane. Puuvillaseemneõli on kokanduses kõrgelt hinnatud ning sageli kasutatakse seda E-vitamiini allikana. Puuvillaseemneid (terve terana) kasutatakse loomasöödana. Mittetekstiilsed kiud koosnevad peaaegu täielikult tselluloosist ja neid kasutatakse toidulisanditena. Tselluloosi (E 460) ja metüültselluloosi (E 461) kasutatakse paksendajate, stabilisaatorite, emulgaatorite ja täiteainetena.

GM-soja

Nagu maisil on ka sojal hulgaliselt tööstuslikke kasutusviise, mis ei piirdu ainult toiduainetööstusega. Suurimateks sojatootjateks on USA (33%), Brasiilia (27%), Argentina (21%) ja Hiina (7%). USA ja Argentina toodavad erandlikult (vastavalt 85% ja 98%) geneetiliselt muundatud soja, kui Brasiilia toodangust on umbes 64% GM-soja. 2007. aasta näitajate järgi on üle poole maailma sojatoodangust (58%) geneetiliselt muundatud.

Soja kasutatakse laialdaselt loomade söötmiseks paljudes riikides, mis tekitab sama probleemi, mis GM-maisi puhul. Isegi riigid, kus on GMO on keelatud inimeste tarbeks, impordivad GM-soja loomasöödaks. Euroopa Liidu dokumendid näitavad, et aastas imporditakse 40 tonni toorest GM-soja.

Sojajahu kasutatakse tööstuslikus põllumajanduses – vesiviljeluses, sea-, veise-, loomalihas ja lemmikloomatoitudes. Sojaube kasutatakse rohkesti inimeste toitudes, nagu näiteks leivas, küpsetistes, Aasia delikatessides, toiduvalmistamise õlides jne. Näiteks Taiwani imporditav kaup sisaldab 90% GM-soja USA-st, mida kasutatakse tofu ja muude hõrgutiste valmistamiseks ning samal ajal ei tea keegi midagi potentsiaalsetest ohtudest.

Sojaõli kasutatakse ka elektriseadmete isolatsioonides, fungitsiidides (tõrjevahend taimede seenhaiguste vastu), herbitsiidides, värvides, plastikaatorites, seepides, šampoonides, kodukeemias, tindis ja printimiseks.

Sojajahu kasutatakse farmaatsiatoodetes, vee-põhistes värvides, vineeris, naha-asendajates, kosmeetikas, polüestris ja tekstiilis. See on vaid osa näidetest soja kasutusalade pikast nimekirjas.

Allikad: GreenMedInfo, The Telegraph, GMO Compass

Foto: sustainablepulse.com

Toimetas Marlen Laanep