Gripivaktsiin põhjustas 800-l Euroopa lapsel narkolepsia

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

29. jaanuar 2013 kell 11:59



Reuters avaldas 22. jaanuaril uudise, et ligi 800 lapsel Euroopas on avastatud ravimatu unehäire narkolepsia, mille tekkimist seostatakse seagripi H1N1 vastase vaktsiini Pandemrix kasutamisega.

 

Selle laialt kasutatud vaktsiini töötas välja Briti juhtiv ravimitootja GlaxoSmithKline 2009. aastal ja sellega seotud narkolepsiajuhtumitest on teada antud Soomes, Norras, Iirimaal, Prantsusmaal ja Rootsis. Kuna Pandemrix sisaldab lisa-annust, ei võetud seda kasutusele USA-s.

2009–2010 möllanud seagripipandeemia ajal vaktsineeriti H1N1 vastase vaktsiiniga üle 30 miljoni inimese 47 riigis. Tänaseks on 795-l vaktsiini saanud inimesest avastatud ravimatu unehäire narkolepsia. Narkolepsia on kontrollimatu lühiajaline unevajadus, mille tõttu võib esineda 10–15 minuti pikkuseid teadvusekaotusi ehk narkolepsiahooge: inimene langeb sügavasse unne ja teda on sellest väga raske äratada. Pärast hoogu teadvus taastub.

Reutersi sõnul ei kipu eksperdid aga narkolepsia tekkimist ainuüksi vaktsiini süüks pidama, sest pole suudetud tuvastada narkolepsiajuhtumite üksühest seost Pandemrixi vaktsiiniga ega seda, millised on haiguse vallandumise bioloogilised mehhanismid ja millist rolli mängib geneetiline soodumus.

“Keegi ei taha olla järgmine Wakefield,“ ütles Stanfordi ülikooli narkolepsia asjatundja, viidates sellega Briti arstile Andrew Wakefieldile, kes avaldas 1998. aastal teadusajakirjas The Lancet uurimuse, milles seostas leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) vastast vaktsiini autismi põhjustamises lastel. Paraku osutus Wakefieldi uuring võltsinguks.

 

Goran Stiernstedt, rahva tervise spetsialist Stockholmis aga juhib tähelepanu sellele, et Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hinnangul kaotas 2009.–2010. aasta seagripiepideemia ajal elu üle 18 500 inimese. Stiernstedti andmeil manustati Rootsis seda vaktsiini ligi 5 miljonile inimesele, aidates päästa umbes 30–60 inimest, kes oleksid võinud muidu suure tõenäosusega surra. Paraku on ka Rootsis ilmnenud rohkem kui 200 narkolepsiajuhtumit. “See on meditsiiniline tragöödia,“ ütles Stiernstedt, „sadade noorte inimeste elu on hävitatud.“

Uuringute tulemusel haigestub narkolepsiasse 200–500 inimest miljonist. Narkolepsia on ravimatu haigus, mille sümptomiteks on õudusunenäod, hallutsinatsioonid, unehäired ja lihasnõrkus ning selle vallandajaks võivad osutuda inimese emotsioonid. Nii on näiteks juhtunud ka 14-aastase kooliõpilase Emelie Olssoniga. Aktiivne ja elurõõmus neiu õppis klaverimängu ja tennist, tegeles kunstiga ja armastas väga sõprade seltsis aega veeta. Paraku vallandavad tal ka haigushoo needsamad emotsioonid. “Ma ei saa enam koos sõpradega naerda ja nalja heita, sest see vallandab lihasnõrkuse,“ ütles Rootsi pealinnas elav neiu temaga tehtud intervjuus.

Vaktsiini tootja GlaxoSmithKline (GSK) on üks juhtivatest ravimi- ja biotehnoloogiafirmadest, mille tegevus põhineb uute ravimite ja vaktsiinide teaduslikul väljatöötamisel ning arendamisel. Ettevõtte kodulehel on kirjas, et ravimifirma missiooniks on „edendada inimeste elukvaliteeti, võimaldades neil saavutada rohkem, tunda end paremini ning elada kauem“. Ent suurfirma maine pole püsinud laitmatu. Nii näiteks jäi GlaxoSmithKline’i Puerto Ricos asuv tehas 2011. aasta jaanuaris kohtus süüdi uimastite lohakas käitlemises pärast ettevõtte 2003. aastal vallandatud kvaliteedikontrollijuhi Cheryl Eckardi ülesastumist saates “60 minutit“. Naine kirjeldas seal juhtumeid, kuidas tootjad solgivad vett tablettidega ja töötajad püüavad raha kokku hoida, pakendades eri kaaluga tablette ühte purki. Naine võitis kohtuasja ja talle mõisteti välja 96 miljoni dollari suurune kahjutasu.

Reutersi andmetel viib GSK praegu oma uuringuid läbi Kanadas, kus teostatakse katseid uue, edasiarendatud vaktsiini Arepanrixiga, mis on Pandemrixile sarnase mõjuga. Uuringu lõplikke tulemusi aga ei avaldata enne 2014. aastat ja osa eksperte on arvamusel, et selle tulemused ei aita päevavalgele tuua tõde Pandemrixi kohta, sest kuigi vaktsiinid on sarnase toimega, ei ole nad identsed.

 

Allikad: ReutersInfowars.com

 

Toimetas Ksenja Kask

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt