Foto: pankajstock123 / Adobe Stock

Inimese keha on disainitud looduse poolt vastupidavaks ja loomult võitlejaks. Kehas on olemas kõik vajalik, et kohaneda ja võidelda viiruste ning teiste haigustekitajatega. Gripp ja nohu ründavad sageli just siis, kui keha immuunsüsteem on nõrk, ehk organismil on mingi takistus, miks ta ei saa selle võitlusega hakkama, kuigi peaks.

Eestis on mitmeid külmetushaiguste hooaegu. Sel ajal tõuseb hoogsalt apteekide käive tänu ravimite müügile, millega tõrjutakse haigusi. Endiselt püsib küsimus – miks tervis on nõrk ja ei saa haigustekitajatega ise hakkama ning peab ravimeid tarvitama?

Paljudel juhtudel on põhjuseks nõrgenenud immuunsüsteem. See omakorda saab alguse näiteks halvast vere- ja lümfiringest.

Lümfiringe on osa meie keha kaitsekilbist

Kui lümfiringe töös esineb häireid, siis see on sama hea kui keskaja rüütel läheb lahingusse praepanni kaanega. Näide on piltlik, kuid omab sügavamat mõtet sellest, et kehal ei ole võimalik ennast kaitsta. Kui haigustekitajaid ei saa transportida likvideerimispunkti ehk lümfisõlmedesse, levib haigustekitaja üle keha. Olgu selleks viirus, seen, bakter või muu haigustekitaja.

Lümfisüsteemis vastutavad transpordi ja patrullimise eest lümfotsüüdid, kes haigustekitajat märgates neelavad selle ning transpordivad lümfisõlme. Sealt edasi toimub haigustekitaja kahjustustamine ja kehast väljutamine.

Probleemid algavad siis, kui lümfisüsteem ei saa korrektselt tööd teha. Üheks põhjuseks võib olla vähene vee sisaldus organismis. Vähene või siis õige vee puudumine (loe õigest veest siin).

Lümf ehk lümfivedelik koosneb umbes 90% veest. Kui kehas on vett vähe ei saa lümf toimida korrektselt. Selle tulemusena jäävad haigustekitajad ja jääkained kehasse, sest lümfotsüüdid ei pääse patrullima ning ei saa transportida haigustekitajaid hävitamisele lümfisõlmedesse.

Lümfisõlmede ülesanne on hävitada haigustekitajaid, tugevdada immuunsüsteemi, filtreerida kehast kahjulikke aineid ja juhtida vedelikku organismis. Ühes ööpäevas valgub lümfisüsteemist verre umbes 2 liitrit lümfi. Kui lümfisüsteemi töö on haiguse või trauma tõttu häiritud ning vedeliku teekond kehas takistatud, siis tekivad tursed. Tursed tekitavad omakorda probleemi süvenemist. Lümfotsüüdid ei saa enda tööd teha, sest lümfisooned asuvad naha all rasvarakkude vahel. Üldiselt arvatakse, et rasvarakke tuleb naha alla inimesel juurde. Tegelikkuses rasvarakud punduvad ehk paisuvad suuremaks. Selle tulemusena on lümfisooned surutud pundunud rasvarakkude vahele ning lümfi liikumine soontes on häiritud. Rasvarakkude pundumine on tselluliidi teerajajaks (loe tselluliidi kohta rohkem Beautiful Me salongi blogipostitusest).

Lümf tööle kehalise aktiivsuse või massaažiga!

Lümfil puudub “mootor”, mis seda soontes liigutaks. Süda pumpab verd ja tekib vere liikumine, ent lümfil selline võimalus puudub. Lümf ringleb lihaste töö tulemusena, ehk siis lümfiringet saab kiirendada kehalise aktiivsusega.

Kuid mitte ainult –  ka massaaž on vahend, mis stimuleerib keha ja paneb lümfi kehas liikuma, et saaks alata keha normaalne tööprotsess ja puhastus jääkidest, mis on kehasse kogunenud. Selle tarvis on loodud isegi 1927. aastal patenteeritud masin, mis ei ole kahjuks mitte kunagi varem saanud Eestis erilist tähelepanu. Nüüd Beautiful Me kehasalongi eestvedamisel on see järjest populaarsust kogunud ning aidanud juba kümneid tuhandeid inimesi oma tervist parandada ning hoida (Loe klientide tagasisidet siit). Muide, ka meestele on lümfisüsteemi stimuleerimine vajalik!

Fotod: rullmassaaz.ee

Allikas: Beautiful Me kehasalong

Beautiful Me kehasalong teeb koostööd mitmete haiglatega ja nende püsiklientideks on hulgaliselt treenereid ja toitumisnõustajaid, kes teavad lümfisüsteemi vajalikkusest ja selle tööst.

Loe lisaks: Tartu Ülikooli Kliinikum

Fotod: Thinkstock, kehasalong.ee

Toimetas Sander Soomaa