Foto: NDStock / Adobe Stock

Hea punane vein pole lihtsalt üks alkohoolsetest jookidest, vaid tõeline ambroosia, mis nõrgub võimsatest aroomiainetest ja antioksüdantidest. Veinis sisalduvad polüfenoolsed ühendid nagu resveratrool ja tanniinid (katehhiinid ja epikatehhiinid) hoolitsevad organismi oksüdatiivse stressi vähendamise eest ning annavad kudedele põletikuvastase kaitse, seda loomulikult mõõduka tarbimise puhul. Ei maksa unustada, et vein on tarkade inimeste jook, kirjutab Telegramile integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav.

Kusjuures tumedates viinamarjades on rohkem antioksüdante. Malbec, Petite Sirah, St. Laurent ja Pinot Noir on võrreldes teiste veinidega kõrgema resveratrooli sisaldusega. Malbeci viinamarjal on kõige paksem nahk ja seega ka kõige suurem resveratrooli sisaldus.

Siinkohal olgu ära toodud mõned paljudest terviseboonustest, mis mõõduka (!) veinitarbimisega kaasnevad:

• 2018. aasta uuringus selgus, et punase veini mõõdukal tarbimisel on positiivne mõju südame-veresoonkonna haiguste, ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve, teatud tüüpi vähkkasvajate ja 2. tüüpi diabeedi põdejatele.
• 2015. aasta uuring näitas, et õhtusöögi kõrvale klaasi punase veini joomine “vähendab mõõdukalt kardiometaboolset riski” II tüüpi diabeediga inimestel.  Teadlased usuvad, et veinis sisalduv etanool mängib glükoosi metaboliseerimisel otsustavat rolli ja et ka veini mittealkohoolsed koostisosad võivad sellele kaasa aidata.
• 2018. aastal tehtud uuringu kohaselt on inimestel, kes veini joomisest hoiduvad lausa suurenenud dementsuse risk.  Teadustöö autorite sõnud võib see olla tingitud polüfenoolide ja muude veinis sisalduvate ühendite neuroprotektiivsest toimest, mis aitab vähendada oksüdatiivset stressi ja muuta lipiidide profiili kehas.
• Uuringud näitavad, et veinis sisalduv resveratrool võib aidata vältida nägemise kaotust, vähendades põletikku ja oksüdatiivse stressi markereid. Eelnimetatud  stressoritest on mõjutatud  enamus vanusega seotud silmahaigustest, muu hulgas glaukoom, katarakt, diabeetiline retinopaatia ja kollatähni degeneratsioon ehk maakuli degeneratsioon.
• 2018. aastal tehtud uuringus leiti, et punases veinis ja viinamarjades sisalduvad polüfenoolsed ühendid võivad parandada soolestiku mikrobioomi seisundit. Seda põhjusel, et veini polüfenoolid võivad toimida ka prebiootikumidena ehk ühenditena, mis  toidavad ja tugevdavad soolebaktereid.

Tervise toetamise eesmärgil tuleks kindlasti eelistada mahedalt kasvatatud viinamarjadest tehtud veine. 2008. aastal tehtud uuringutes leiti raskmetalle  15-st Euroopa, Lõuna-Ameerika ja Lähis-Ida riigi veinist. Veinidesse lekkinud raskmetallid võivad olla pärit nii pestitsiididest kui pinnasest. Kõige rohkem leiti raskmetalle Ungari. Slovakkia, Prantsusmaa, Austria, Hispaania, Saksamaa ja Portugali veinidest. Kõige paremini läks antud analüüsis Itaalial ja Argentinal. Kanada ja USA veinid uuringus ei osalenud, kuid on teada et Kalifornia veinides on leitud rohkelt glüfosaadi jääke.

PS. 25. mai on rahvusvaheline veinipäev! Pühitsegem! 🙂

Liis Orav

integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja 

Allikad: lingid artikli sees