Väidetavalt sündis ravitseja Li Ching-Yuen Hiinas 1677. aastal (ta ise väitis, et on sündinud 1736). Ta tegeles terve oma imeliselt pika elu jooksul taimedega ravimise ja võitluskunstidega. Aastal 1930 ilmus ajalehes New York Times artikkel, mis põhines Hiina valitsuse ametlikel dokumentidel. 1827. aastaga dateeritud dokumendid sisaldasid ametlikku õnnesoovi Li Ching-Yueni 150. sünnipäeva puhul ja 1877. aastast pärit dokumentides oli kirjas riigipoolne õnnitlus mehe 200. sünnipäevaks.

Li Ching-Yuen võttis oma pikaealisuse saladuse kokku ühte lausesse: “Hoia süda külmana, istu nagu kilpkonn, liigu väledalt nagu tuvi ja maga nagu koer.”

Selle looga seoses on teada veel mõned huvitavad ajaloolised faktid. Kui Hiina armee kindral Yang Sen kutsus Li endale külla ja tegi talle ettepaneku õpetada Hiina sõduritele võitluskunste, imestas ta eaka, oma sõnul 250-aastase külalise noorusliku väljanägemise üle.

Kui Li Ching-Yuen 6. mail 1933 suri, olla ta oma sõpradele öelnud: “Kõik mu tegemised siin maailmas on tehtud, ma lähen nüüd koju.” Pärast Li surma uuris kindral Yang Sen ravitseja tausta ja mehe väiteid oma vanuse kohta ning kirjutas ettekande, mis hiljem avaldati.

On võimalik leida veel palju huvitavaid lugusid lääne ülieakatest imelastest ja idamaade joogidest, kes on elanud üle 100-aastaseks. Peale selle, et nad elasid väga kaua, oli neil ka märkimisväärselt hea tervis – nad olid nooruslikud, tegusad ja elurõõmsad. Mida neilt saab õppida?

Loe pikemalt Telegrami artiklist “Mõtle end terveks: 15 iseloomujoont, mis põhjustavad haigusi”.