Foto: Pexels / Sora Shimazaki

Euroopa esimese riigina kavandab Hispaania valitsus reformi, mille eesmärk on vähendada sugudevahelist lõhet ja võimaldada naistele 3-päevast menstruatsioonipuhkust. Praegu pakuvad seda juba näiteks Jaapan, Taiwan, Indoneesia, Sambia ja Lõuna-Korea. Vastuvõetav reform sisaldab ka teisi meetmeid naiste tervise parandamiseks, näiteks nõue, et koolid tagaksid neid vajavatele tüdrukutele hügieenisidemed, ja abordi laiemalt kättesaadavaks tegemine.

Tugeva menstruatsioonivalu käes kannatavatel naistel lubatakse uue seaduse kohaselt igal kuul kuni kolmeks päevaks töölt puhkust võtta. Avalikustatud reformi eelnõu muudab Hispaania esimeseks lääneriigiks, kus tagataks naistele menstruatsioonipuhkus.

Hispaania günekoloogia ja sünnitusabi ühingu andmetel kannatab ligikaudu kolmandik naisi menstruatsiooni ajal tugeva valu all, mida nimetatakse düsmenorröaks, kusjuures see osakaal suureneb, kui arvestada ka menstruatsioonieelset valu. Düsmenorröa sümptomiteks on äge kõhuvalu, peavalu, kõhulahtisus ja palavik.

“Kui kellelgi on selliste sümptomitega haigus, määratakse talle ajutine invaliidsus, seega peaks sama juhtuma ka menstruatsiooniga – lubades väga valuliku menstruatsiooniga naisel koju jääda,” ütles Hispaania soolise võrdõiguslikkuse volinik Angela Rodriguez väljaandele El Periodico.

Rodrígueze sõnul tõestavad uuringud, et üle 50 protsendi naistest kannatab valusate menstruatsioonide käes ja kui lisada ka teismelised tüdrukud, tõuseb see statistika 74 protsendini.

Hügieenisidemed koolidesse ja abort kättesaadavamaks

Vastuvõetav reform sisaldab ka teisi muid meetmeid naiste tervise parandamiseks, näiteks nõue, et koolid tagaksid neid vajavatele tüdrukutele hügieenisidemed.

Hügieenisidemeid ja tampoone jagatakse tasuta ka sotsiaalselt tõrjutud naistele ning nende müügihinnast supermarketites eemaldatakse käibemaks.

Sama reformiga kavatseb Hispaania vasakpoolne valitsus teha abordi laiemalt kättesaadavaks, kaotades 16- ja 17-aastastelt vanematelt loa nõude ning tagades juurdepääsu abordi katkestamisele riiklikes haiglates.

Praegu on terved riigi piirkonnad abordikeelutsoonid, kuna on kehtestatud loobumispoliitika, mille kohaselt võivad arstid eetilistel põhjustel keelduda abortide tegemisest.

See seadus aitaks aborti teinud naisi olenemata sellest, kas raseduse katkemine on tahtlik või iseeneslik, sest sellega kaasnevad nii füüsilised kui ka psühholoogilised tagajärged käes. Valitsuse ettepaneku kohaselt lubaks seadus naisel pärast raseduse katkestamist paar päeva kodus viibida.

Abort, mis on nõudmisel saadaval kuni 14 rasedusnädalani, on katoliiklikus Hispaanias endiselt lõhestav probleem. Riigi parlament määras hiljuti kuriteoks naiste ahistamise või hirmutamise eesmärgiga piirata nende õigust abordile, vastuseks sagedastele protestidele väljaspool abordikliinikuid.

Allikad: telegraph.co.uk, naine.postimees.ee

Toimetas Sander Soomaa