Foto: Polina Tankilevitch/ pexels.com

Mükotoksiinid on looduslikud mürgised keemilised ühendid, mida toodavad hallitusseened. Hallitusseened on võimelised tootma väga erinevaid ohtlikke mükotoksiine, nagu näiteks aflatoksiin, fusariumid, don, ohratoksiin, T-2, zeralenoon jpt. Põllumajandusorganisatsiooni FAO hinnangul on mükotoksilise saaste poolt igal aastal tabatud ligikaudu 25% kogu maailmas kasvatatavatest põllukultuuridest. Ning need jõuavad ka inimeste toidulauale. Pakistani teadlased uurisid 237 erinevat hommikusöögihelveste proovi ning leidsid, et pea pooled testitud hommikusöögihelvestest sisaldasid aflatoksiine, ohratoksiini ja zeralenooni.

Aflatoksiinid on genotoksilised kantserogeensed ained, mis toimivad põhiliselt maksale. Kuid on leitud ka nende mõju närvisüsteemi, kopsude, seedeelundite, neerude ja aju tegevusele. Aflatoksiin B1 on tugevaim teadaolev maksa kantserogeen, mis suurendab maksakasvaja tekke tõenäosust nii imetajatel, kaladel kui ka lindudel. Lisaks maksakahjustuste ja maksavähi tekitamisele on aflatoksiinidel seos ka embrüo kahjustustega, kuna need suudavad läbida platsentabarjääri.

Neli põhilist aflatoksiini on B1, B2, G1 ja G2.  Pakistani teadlaste uuringu kohaselt olid 41% hommikusöögihelvestest saastunud aflatoksiinidega ning 8% puhul ületas see määr Euroopa Liidus kehtestatud maksimaalset turvalist taset. Kuigi säärane piirmäär on kehtestatud, ei ole tegelikult aflatoksiin B1 jaoks turvalist päevast piirmäära, kuna see on kartsinogeenne. Kõige enam aflatoksiine leiti mannast.