Foto: Alina Birjuk

Kuigi aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH / ADHD, Attention Deficit Hyperactivity Disorder) saab ajakirjanduses kõige rohkem tähelepanu just USA kontekstis, ei ole see teema kauge Eestilegi. Muusik Ikevald Rannap oli põhikooli ajal üks neid lapsi, kellele arst tähelepanuhäire raviks Ritalini määras. Teatavasti on Ritalini toimeaineks metüülfenidaat, mis on samas rühmas amfetamiini, metamfetamiini ja ecstasy’ga. “See on ju ebanormaalne, et nii noortele lastele narkootikume antakse,” leiab Ikevald, kes otsustas oma loo rääkida Telegrami paberajakirja 2. numbris selleks, et lapsevanemaid ja õpetajaid sel teemal valgustada.

Ikevald, alustame algusest. Kuidas jõuti sinu puhul järeldusele, et Ritalin sind aidata võiks?
Kuidas nüüd öelda, mina olen kogu elu natukene teistsugune olnud. Koolis olin aktiivne, elava iseloomuga ning kuna elasin esimesed eluaastad Californias, siis Eestisse tagasi tulles olin ehk veidi avatum kui mu koolikaaslased. Mul oli võime kiiresti asjadesse süveneda ja neist kohe aru saada. Kuna ma sain asjadest kiiresti aru, siis pärast nendest arusaamist hakkas mul tunnis igav ja jäin magama.

Ma arvan, et meie praegune koolisüsteem ei toeta erinevate isiksusetüüpide arengut ja sellest lähtuvalt öeldi, et ma peaksin minema psühhiaatri juurde, sest ma magan tunnis. Ja siis me läksimegi vanematega. Seal öeldi: sul on keskendumishäire – sa ei suuda pikalt keskenduda, aga meil on sinu jaoks hea ravim – Ritalin. Ma võisin siis olla 7. või 8. klassis.

See oli tegelikult üldse mu elus raske aeg – mu vanemad läksid just lahku ja vanaisa suri, mis oli mu elu üks kurvemaid hetki. Siis ma hakkasingi Ritalini võtma, kuigi see oli minu jaoks väga ebaloomulik.

Palun kirjelda, kuidas Ritalin sulle mõjus?
Kujuta ette, et sa jood hommikul kohvi ja see annab sulle sellise mõnusa energiasüsti. Nüüd korruta seda efekti kolmekümne kuni viiekümnega! Kusjuures kui kohvi puhul on tegu loodusliku kohvioaga, siis Ritalin on puhas keemia. Siililegi selge, et selline asi on äärmiselt ebaloomulik ja kahjulik, eriti arenevale organismile.

Jah, ma suutsin keskenduda järjest 3–4 tundi, aga pärast seda oli tohutu väsimus, tekkis ärevus ning ma ei suutnud enam hommikuti süüa.

Kui pikalt sa seda tarbisid ja mis ajendas sind lõpetama?
Ma võtsin seda mingitel kindlatel päevadel, kus oli näiteks mitu matemaatika tundi järjest, mis algasid kell 8 hommikul ja nii paar aastat. Mingi hetk ma tundsin, et see on vale ja lõpetasin selle võtmise.

Hakkasin siis põhjalikumalt uurima, et millega tegu, sest Ritalin on ju tegelikult amfetamiin, mis on riigi poolt seadustatud. Ja selgus, et aastatel 1990–2000 on see põhjustanud Ameerikas 180 surma. Muide, USA-s saab kool lisaraha iga lapse pealt, kellele on pandud ADHD diagnoos. Rohkem infot võib leida lehelt ritalindeath.com, kus on näha, kuidas reaalselt 10- ja 14-aastased lapsed on selle pärast surnud. Lisaks on Ritalini nimetatud üheks kümnest kõige tüüpilisemaks ravimi- ja narkootikumisõltuvuseni viivaks aineks.

Ja kui rääkida mõjudest, siis USA toidu- ja ravimiameti infoleht aastast 2004 ütleb, et Ritalin võib põhjustada hallutsinatsioone, suitsiidimõtteid, psühhootilist käitumist, agressiooni ja vägivaldset käitumist ning näiteks südameprobleemidega lastel võib esineda ka äkksurma. Ja sellist ravimit kirjutatakse siis välja üle maailma! Lastele!

Huvitav on see, et kriteeriumite nimistu, mille järgi ADHD diagnoosi pannakse, on väga sarnane selle nimistuga, kuidas tuvastada andekaid lapsi. Tekib tunne, et Ritalini kirjutatakse välja selleks, et hävitada andekaid ja erilisi või lihtsalt teistest erinevaid lapsi.

Vaesed lapsed…
Jah, aga siinkohal ma saan aru ka vanematest, kellele kool ütleb, et lapsel on midagi viga ja arst ütleb, et lapsel on midagi viga, aga näe, need tabletid siin võiksid aidata. Ja vanemad mõtlevad, et kui võivad aidata, siis muidugi, me ju tahame oma lapsele head.

Mina aga tahaksin kutsuda üles kõiki lapsevanemaid ja kooliõpetajaid mõtlema, et kes mida pakub ja mis motivatsiooniga. Tuleks suhtuda ülimalt kriitiliselt kõikidesse tablettidesse, mida meile pakutakse ravimifirmade poolt. Ma ütlen päris ausalt, et minu arvates on ADHD välja mõeldud haigus. Pigem võiks lastele õpetada meditatsioonitehnikaid – Vaikuseminutid on näiteks väga häid tulemusi saanud just elavate ja esmapilgul püsimatutena tunduvate laste puhul.

Tulles nüüd tagasi Ritalini kui amfetamiini-tüüpi stimulandi juurde, siis kas see tekitas sulle sõltuvust?
Loomulikult! See on nagu iga päev suhkru söömine või hommikuti kohvi joomine – kui teed seda iga päev, siis oledki sõltuvuses. Kui su organism harjub ära mingi aine saamisega, isegi kui see ei mõju su kehale hästi, siis aine puudumisel hakkab ta seda nõudma.

USA-s ju nimetatakse Ritalini tänavaslängis laste kokaiiniks. Lapsel, kes ei oska suhtuda arstide ja oma vanema otsustesse kriitiliselt, ei olegi ju mingit valikuvõimalust. Laps usaldab neid ning ei tule selle pealegi, et talle võidakse anda midagi, mis teda kahjustab. See on tegelikult kuritegu! Me peaks tegema kõik, mis me saame, selleks, et see asi ära lõpetada!

PS. Ikevald on välja andmas oma esimest täispikka funk/jazz stiilis stuudioalbumit, millele saad hoogu anda Hooandjas.

Tema eelmist pop/rock kogumikku saad kuulata Spotify´s.

Küsitles Mariann Joonas

Foto: Alina Birjuk

Artikkel ilmus algselt Telegrami 2. paberajakirjas

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6