Valgus ei ole vajalik ainult nägemiseks. See mõjutab oluliselt meie füsioloogiat, ainevahetust ja käitumist läbi selle, et annab meie ajule märku, kas on öö või päev. Valgus stimuleerib aju aktiivsust, parandab erksust ja meeleolu ning mitmete kognitiivsete ülesannete sooritamist. Tänu erilistele valgusretseptoritele silmas, mis on erinevad nägemist võimaldavatest rakkudest, suudavad valgust registreerida ka täiesti pimedad inimesed. Valgustundlikud ganglionirakud on silma võrkkestas asuvad närvirakud, mis avastati juba 1923 aastal, kuid jäid pikaks ajaks tähelepanuta. Nende valgustundlikkus säilib isegi siis, kui teiste silma võrkkesta rakkude poolt ajusse signaali ei edastata ning need on tundlikud valgusspektri sinise ja lilla valguse suhtes.

Katses vaadeldi kolme inimest, kes olid täielikult nägemisvõime kaotanud. Neil paluti öelda, kas sinine tuli põleb või mitte, kuigi oli selge, et nad ei suuda seda näha. Uuringut juhtinud autor Gilles Vandewalle kommenteeris: “Leidsime, et osalejatel oli tõepoolest mitte-teadlik valguse tajumise võime – nad suutsid õigesti määrata, kas tuli põles, ilma seda nägemata.“

Edasi uuriti seda, mis toimub ajus siis, kui silmadele suunati valgus ning samal ajal jälgiti katsealuste tähelepanuvõimet heli suhtes. Eesmärgiks oli välja selgitada, kas valgus mõjutab tähelepanuga seotud ajutööd – leiti, et mõjutab küll. Funktsionaalse MRI (magnetresonantstomograafi uuringu) all sooritatud tähelepanu nõudev ülesanne näitas, et valguse sisse lülitamine aktiveeris tähelepanu nõudva ülesande jaoks vajalikud aju piirkonnad.

Teadlaste sõnul on meil olemas tajuvõrgustik, mis kasutab minimaalset võimalikku energiat selleks, et pidevalt monitoorida keskkonda ka siis, kui me aktiivselt millegagi ei tegele. Arvatakse, et valgus on selle süsteemi võtmetegur ning see selgitab ka seda, miks ajutegevus paraneb isegi pimedatel inimestel, kui valgus on sisse lülitatud.

Allikad: Science Daily, Mit Press Journals, Daily Mail, Wikipedia

Foto: scientificamerican.com

Toimetas Katrin Suik