Paljud USA seadusandjad ja tervisametnikud on hõivatud sellega, et muuta vaktsineerimine de facto kohustuslikuks, tehes seda kas praegu kehtivate erandjuhtumite korral vanemlike/isiklike otsustusõiguste tühistamisega või siis surudes peale määramata ajaga karantiine ning trahve nendele, kes ei allu haiguste tõrje- ja kontrollkeskuse (Centers for Disease Control and Prevention ehk CDC) ettekirjutistele.
Kalifornia ametnikud otsivad viise, kuidas panna paika meditsiinilisi arvamusi vaktsineerimiseks sobivuse kohta, kuid New Yorgis surutakse peale leetrid-punetised-mumps (MMR) vaktsiini 6-12- kuu vanustele lastele, kelle osas ei ole vaktsiini ohutus ega tõhusus ravimitootja enda andmetel “veel täpselt teada”. Ka Eestis ei ole vaktsineerimine kohustuslik, ent ometi satuvad vaktsineerimisest loobujad tihti turmtule alla.

Ameerika Ühendriikides on industriaalriikide seast kõige kõrgem imikute suremus ning Ameerikas sureb sündides ning esimese eluaasta jooksul rohkem lapsi kui ükskõik, mis teise võrreldava rahvastikuga kõrvutades. Lisaks kujuneb rohkem kui pooltel ellujäänutest välja vähemalt üks krooniline haigus.

Ameerika lastel oleks palju rohkem kasu sellest, kui need ametnikud uuriksid enne nende küsitavate ja järskude meedete pealesurumist Jaapani näidet ning sealsete laste tervislikku olukorda. Jaapanis elab 127 miljonit inimest ja kõige tervemad lapsed ning kõige pikema oodatava “tervisliku eluaega” inimesed maailmad. Seal on ka teiste arenenud riikidega võrreldes kõige vähem vaktsineeritud lapsed.

USA-s on olukord vastupidine – seal on arenenud riikidest nii arvuliselt kui ja ajaliselt kõige agressiivsem vaktsiiniprogramm, mis saab alguse raseduse ajal, sündimise ajal ja jätkub kahe esimese eluaasta jooksul. Kas see muudab USA lapsed tervemaks? Selge vastus on ei. USA-s on industriaalriikidest kõige kõrgem imikute suremus. Ameerikas sureb sündimise ja esimese eluaasta jooksul rohkem lapsi kui ükskõik, mis teisel võrreldavas rahvastikus. Rohkem kui pooltel ellujäänutest kujuneb välja vähemalt üks krooniline haigus. Imikute suremuse ja tervislike väljundite analüüs näitab, et USA vaktsiiniprogramm ei ole Ameerika laste jaoks mingisugune võit.

Jaapan ning USA – kaks täiesti erinevat vaktsiinipoliitikat

Aastal 1994 muutis Jaapan vaktsineerimispoliitikat ning eemaldus kohustuslikust vaktsineerimisest tervisekeskustes ja muutis selle vabatahtlikuks arstikabinetis läbi viidavaks protseduuriks. Nad lähtusid “kontseptsioonist, et vaktsineerimise peaks läbi viima perearst, kes on kursis pereliikmete tervisliku seisundiga”. Jaapanis seati sisse kaks kategooriat vabatahtlikest vaktsiinidest: “rutiinsed” vaktsiinid, mille eest riik ise hoolitseb ning “tugevalt soovitab”, kuid ei kohusta; ning “vabatahtlikud” vaktsiinid, mida inimesed said ise osta. Erinevalt USA-st ei ole Jaapanis nõuet, et laps peab lasteaeda või algkooli minnes olema vaktsineeritud.

Jaapan keelas samuti ära MMR vaktsiini, kuna sellega seoses esines nelja aasta jooksul tõsiseid vaktsiinikahjustusi ning statistiliselt esines kahjustusi ühel lapsel 900-st. See oli oodatust “üle 2000 korra suurem” arv. Esialgu pakuti pärast MMR-vaktsiinist loobumist eraldi leetrite ja punetiste vaktsiine. Nüüd soovitab Jaapan rutiinseks kasutamiseks kombineeritud leetrite-punetuste (MR) vaktsiini ning keeldub endiselt MMR-ist. Mumps on “vabatahtliku” kategoorias.

Siin on põhilised erinevused Jaapani ning USA vaktsiiniprogrammi vahel:

• Jaapanis ei ole kohustuslikke vaktsiine. Selle asemel on soovituslikud vaktsiinid, mis, nagu ülalpool mainitud, on kas “rutiinsed” (tervisekindlustusega tasuta) või “vabatahtlikud” (tuleb ise osta).
• Jaapanis ei vaktsineerita vastsündinuid B-hepatiidi vaktsiiniga, välja arvatud juhul, kui ema on selle haiguse põdeja.
• Jaapanis ei vaktsineerita rasedaid naisi teetanus-difteeria-atsellulaarse läkaköha (Tdap) vaktsiiniga.
• Jaapanis ei vaktsineerita rasedaid naisi ning kuue kuu vanuseid lapsi gripivaktsiiniga.
• Jaapanis ei vaktsineerita MMR vaktsiiniga, vaid selle asemel soovitatakse MR vaktsiini.
• Jaapanis ei nõuta HPV-vaktsiini.

Mitte ükski teine arenenud riik ei manusta esimese kahe eluaasta jooksul nii palju vaktsiine kui USA.

Sündides vastsündinutele B-hepatiidi vaktsiini manustamine ning imikute suremus.

Seevastu näeb USA vaktsiinigraafik (vt tabel 1) ette rutiinset vaktsineerimist raseduse ajal, nõuab vastusündinule esimese 24 tunni jooksul B-hepatiidi vaktsiini, kuigi 99,9% rasedatest naistest on testides selle vastu negatiivsed, ning sellele järgneb ainuüksi esimese eluaasta jooksul 20 kuni 22 vaktsiinidoosi. Mitte ükski arenenud riik ei manusta esimese kahe eluaasta jooksul nii palju vaktsiinidoose.

B- hepatiidi vaktsiiniga manustatakse vastsündinule 250 mikrogrammi närvimürki ning immuuntoksilist alumiiniumit, mis täidab vaktsiinis adjuvandi rolli ning kutsub esile immuunvastuse. Puuduvad uuringud ja tõestused selle kohta, et imikutele sellise koguse raskemetalli sisse süstimine on ohutu. Tegelikult on USA toidu- ja ravimiamet (Food and Drug Administration’s ehk FDA) märkinud, et imikute jaoks on alumiiniumi sisaldus veenisiseste vedelikes kordi väiksem, 5 mikrogrammi iga kehakilogrammi kohta (mcg/kg/päevas). Isegi selliste koguste juures on teadlased märkinud ära võimaluse ohu neuroloogilisele arengule.

Kui keskmine vastsündinu kaalub 3,4 kilogrammi, on B-hepatiidi vaktsiinis 15 korda rohkem alumiiniumit, kui FDA veenisiseste lahuste jaoks lubatud. Erinevalt Jaapanist manustab USA gripi ja Tdap vaktsiini ka rasedatele naistele (olenemata trimestrist) ning beebid saavad gripivaktsiini kuue kuu vanuselt ning iga järgnev aasta uuesti.

Tootjad ei ole kunagi testinud raseduse ajal manustatavate gripivaktsiinide ohutust ning FDA ei ole kunagi väljastanud ametlikku litsentsi “spetsiaalselt raseduse ajal kasutatavatele vaktsiinidele, mis kaitsevad loodet.”

Alguses soovitas ka Jaapan HPV vaktsiini, kuid taandus sellest 2013. aastal pärast tõsiseid tervisehäireid, mistõttu algatati mitmeid kohtuasju. Jaapani teadlased on sellest ajast kinnitanud ajalist seost HPV vaktsiini ning selle saajal ilmuvate arenguliste sümptomite vahel.

USA vaktsiinipropageerijate väitel on USA immuniseerimisprogramm sarnane teiste arenenud riikide omale, kuid see väide on kontrollimisel valeks osutunud. Suurem osa riike ei soovita vaktsineerimist raseduse ajal ning väga vähesed vaktsineerivad esimesel elupäeval. See on oluline, sest vaktsiinide arv, tüüp ning nendega kokkupuute aeg võib väga suurel määral mõjutada nende kahjulikku mõju arenevale lootele ning vastsündinule, kes on eriti tundlikud toksilistele ainetele ning varasele immuunvastusele. Uuringud näitavad, et rasedate naiste immuunsüsteemis vastuse esile kutsumine võib nende lootel põhjustada arengulisi probleeme. Miks soovitatakse USA-s rasedatel naistel enda lapsi kaitsta ning hoiduda alkoholist ning elavhõbedat sisaldavast tuunikalast, kuid surutakse aktiivselt peale immuunvastust esile kutsuvaid Tdap ning gripi vaktsiine, mis sisaldavad elavhõbedat (mitmedoosilistes viaalides) ning teisi testimata aineid?

Alguses soovitas ka Jaapan HPV vaktsiini, kuid taandus sellest 2013. aastal pärast tõsiseid tervisehäireid, mistõttu algatati mitmeid kohtuasju. Jaapani teadlased on sellest ajast kinnitanud ajalist seost HPV vaktsiini ning selle saajal ilmuvate arenguliste sümptomite vahel.

USA-s on seda ning sarnaseid raporteid eiratud ja mitte ainult jätkatud agressiivset propagandat, vaid näiteks nüüd lausa nõutakse noorukitele varasemalt vabatahtliku HPV vaktsiini tegemist ning selle tegemine on tungivalt soovituslik ka täiskasvanutele (link 1, link 2). Mercki toodetud HPV vaktsiin sai FDA käest loa kiirendatud korras hoolimata sellest, et pooled kliinilises uuringus osalenud inimesed raporteerisid tõsistest meditsiinilistest seisunditest, mis ilmnesid 7 kuu jooksul vaktsiini saamisest.

Imikute suremus iga 1,000 sünni kohta 2014. aastal.

Parim ja halvim: kaks erinevat imikute suremuse statistikat

CDC jaoks on imikute suremus üks kõige olulisemaid indikaatoreid ühiskonna üleüldise tervise näitaja jaoks. CDC peaks vaatama ning arvesse võtma Jaapani statistikat, kus iga 1,000 elussünni kohta sureb 2 imikut ning mistõttu on Jaapan kõige madalama imikute suremuse statistika koha pealt maailmas teine riik. Esimesel kohal on Monaco. Toome võrdluseks Ameerika Ühendriigid, kus sureb kolm korda rohkem imikud (5,8 iga 1,000 elussünni kohta) hoolimata sellest, et seal kulutatakse laste tervishoiule per capita tohutul hulgal raha (Tabel 2).
USA on imikute suremuse koha pealt 55 teise riigi taga ning sealne olukord on hullem kui näiteks Lätis, Slovakkias ning Kuubal.

Kui vaktsiinid päästavad elusid, miks surevad Ameerika lapsed kiiremini… ja nooremalt kui 19 teise jõuka riigi lapsed? See teeb enne täiskasvanuikka jõudmist 57% suurema suremusriski (link 1, link 2).

Kordame veel kord – USA-s on arenenud maade kõige agressiivsem vaktsiinigraafik (mille raames manustatakse kõige varem kõige rohkem vaktsiine). Kui vaktsiinid päästavad elusid, miks surevad Ameerika lapsed “kiiremini ja nooremalt” kui 19 teise jõuka riiki lapsed? See tähendab enne täiskasvanuikka jõudmist 57% suuremat suremusriski. Jaapani lapsed, kes saavad kõige vähem vaktsiine ning kellel puuduvad riigi poolt peale surutud kohustuslikud vaktsiinid, kasvavad ning naudivad “pikka ning elujõulist” elukäiku.

Rahvusvaheline imikute suremuse ning tervise statistika ning nende seos vaktsineerimisprotokollidega näitab seost, mida valitsus ning terviseametnikud laste tervise arvelt ignoreerivad. Nende 20 riigi seas, kus on kõige eeskujulikum imikute suremuse statistika, on vaid kolm riiki (Hong Kong, Macau ja Singapur), kus kõikidele vastsündinutele manustatakse B-hepatiidi vaktsiini ning seda põhjendatakse asjaoluga, et nendes riikides on kõrge B-hepatiiti haigestumise protsent. Suurem osa teistest tabeli tippu kroonivatest 17 riigist, sealhulgas Jaapan, manustab vastsündinutele HepB vaktsiini vaid juhul, kui ema põeb B-hepatiiti (Tabel 1). USA manustab enda häbiväärse imikute suremuse statistikaga HepB vaktsiini miljonitele vastsündinutele hoolimata vähestest B-hepatiidi juhtumitest.

Kas USA ohverdab laste tervise kasusaamise nimel?

MMR-vaktsiini tootja Merck käib kohut MMR-iga seotud pettusega. Vilepuhujad paljastasid, et farmaatsiagigant võltsis vaktsiini koostisesse kuuluva mumpsivastase vaktsiini tõhususe näitajaid, et kindlustada selle jätkuv monopol. Vilepuhujate tõendid on andnud alust kahe kohtuasja algatamiseks. Lisaks on CDC vilepuhuja märkinud, et MMR-vaktsiin tõstab osadel lastel autismi esinemise riski. Teised on märkinud, et MMR vaktsiinist püsiva kahjustuse saamise risk on suurem ega kaalu üles leetrite põdemist.

Miks jätkavad FDA ja CDC problemaatilise MMR vaktsiini propageerimist ja ignoreerivad Mercki võimalikku pettust vaktsiini ohutuse ja tõhususe alal? Miks ei nõua USA seadusandjad ja valitsus paremaid alternatiive, nagu tegi seda Jaapan kaks aastakümmet tagasi? Miks sunnivad USA osariigid Ameerika lastele peale Mercki MMR vaktsiini? Kas USA valitsus kaitseb lapsi või Mercki? Miks ignoreerivad USA ametnikud Jaapani eeskujulikku mudelit, mis tõestab, et kõige olulisem vaktsiiniprogramm industriaalriigis on “esmatasandi sanitaartingimused ning toitainete rikas menüü”, mis kindlustab lastele optimaalse tervise?

Vaba ja demokraatliku ühiskonna keskne alus on vabadus teha meditsiinilistes küsimuste ja protseduuridega, millega kaasneb potentsiaalne tõsine risk, informeeritud otsust. Selle hulka kuulub ka õigus saada infot kasu ja riskide kohta ning võimalust öelda ei. Nürnbergi eetikakoodeks pani paika, et inimesel peab olema võimalus „informeeritud otsuse vastu võtmiseks ilma igasuguse surve, pettuse ning ükskõik, missuguse sunniviisilise jõu kasutamiseta.” MMR- või ükskõik mis muu vaktsiini peale surumine nendele, kes ei ole informeeritud või kes sellega ei nõustu, ei ole midagi vähemat kui meditsiiniline türannia.

Allikad: Collective Evolution, Childrens Heath Defence, CHD 2, Merck, Today, Health Affairs, Science Direct, NCBI, NCBI 2, NCBI 3, Japan Times, Daily Mail, Japan Pediatric Society, CDC, NCBI 4, BMJ, CHD 3, NCBI 5, NEJM, CHD 4, Japan Times 2, NCBI 6, ECDC, AHRP, CHD 5, NCBI 7, Business Insider, CDC 2, FDA, CHD 6, CDC 3, CIA, Health Affairs 2, The Atlantic, US News, Today 2, NCBI 8, Alberta Doctors, Japan Pediatric Society 2, CHD 7, Huffington Post, CHD 8, Physicians for Informed Consent, Japan Times 3, Physicians for Informed Consent, Nih.gov

Foto: japantimes.co.uk

Toimetas Piret Pärnamaa

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6