Avaveekogude ja jäätmevete saasteainete kohta ilmub sageli uusi analüüse. Ei ole saladuseks, et nii paljud mageveekogud kui ka mered ja ookeanid on saastunud raskemetallide, farmaatsitööstuse jääkide, plastprügi ja muu saastega. Joogivee saastusest räägitakse vähem, kuigi see mõjutab inimesi veelgi otsesemalt. Tegemist on keerulise küsimusega, kuna puhas vesi on inimeste tervise säilitamiseks esmavajalik ning samas ei ole miljonitel inimestel üle maailma enam ligipääsu puhtale veele. Kuna vee puhastamine on kulukas protsess, ei taheta riigi tasandil probleemi rambivalgusesse seada ning vee põhjalikust analüüsist hoidutakse.

USA geoloogiauuringute amet (U.S. Geological Survey) ning keskkonnakaitseamet analüüsisid üle USA 25-st vabatahtlikult uuringus osalenud veejaamast võetud joogivee proove ning leidsid, et neist 21 olid saastunud erinevate toksiinidega, millest 18 puhul puuduvad riiklikud regulatsioonid, mis tähendab, et veega varustajal puudub kohustus neid monitoorida ja piirata. Leitud ainete kontsentratsioonid on madalad, kui mitmete puhul on teadmata nende pikaajaline mõju tervisele.

Perfluoreeritud ühendid, herbitsiidid ja klooriühendid

Need joogivees leitud ained, mille mõju teatakse, on kõike muud kui ohutud. Neli proovides leitud ainet – strontsium, herbitsiid metolakloor ning perfluoreeritud ühendid PFOA ja PFOS – on praegu nimekirjas kui potentsiaalselt keelatavad ained. Näiteks PFOA-d (perfluoroalküülhape) on seostatud mitmete terviseprobleemidega, sealhulgas vähk.

Perfluoreeritud ühendeid kasutatakse tööstuslikes protsessides laialdaselt, kõige enam teatakse neid vast mittenakkuva pinnaga köögitarvete ja mustust hülgavate kangaste koostises. PFOA sisaldust joogivees on seostatud kõrge kolesteroolitasemega, haavandilise koliiidi, kilpnäärmehaiguste, neeru- ja munandivähi ja rasedusaegse kõrge vererõhuga. Sünnieelne kokkupuude  selle kemikaaliga, mida kasutatakse teflonkattega kööginõude tootmisel, võib seostuda menstruatsioonide algusaja edasilükkumisega teismelistel tüdrukutel. PFOS-i tarbimisel on täheldatud tähelepanuhäirete esinemist lastel ja kilpnäärmeprobleeme meestel. PFOS-i ja PFOA-d on leitud kõikide uuritud ameeriklaste verest.

Metolakloor on loomkatsete põhjal liigitatud võimalikuks kartsinogeeniks ning strontsiumil on leitud luude kasvu mõjutav toime.

Perfluoreeritud ainete sisaldus oli nii puhastatud kui puhastamata joogivees üsna sarnane, mis viitab sellele, et kasutusel olevad puhastusmeetodid ei ole selle kemikaali puhul piisavalt tõhusad. Vaid ühes veepuhastusjaamas suuti seda edukalt eemaldada aktiivsöe abil vett puhastades. Üldiselt peetakse aktiivsöe, osooni ja UV abil vee puhastamist paremaks, kui traditsioonilist klooriga töötlemist, kuid sageli on need meetodid kulukamad.

Kloreerimine on ebatõhus ka selle tõttu, et kuigi see eemaldab veest mõned saasteained, siis teistega see reageerib ning transformeerib need vähemtuntud kemikaalideks. Kui kloriin reageerib mädaneva orgaanilise materjaliga, tekivad trihalometaanid, mille kontsentratsiooni vees päris täpselt ei teata. Selle kontsentratsioon muutub pidevalt, olenevalt sellest kui palju mädanevat materjali satub saastevette – näiteks tormide tõttu. Teadlsed arvavad, et trihalometaanid võivad põhjustada põie-, jäme- ja pärasoolevähki, nurisünnitusi, sünnidefekte ja madalat sünnikaalu.

Eestis oleme harjunud mõtlema, et meil on suured puhta vee varud ning et meie joodav vesi ei ole meile kahjulik. Nende jaoks, kes linnade veesüsteeme ei usalda, on kaardistatud ka allikad. Siiski on ka Eesti veel palju teadvustamata ohte, sest ka põhjavett mõjutab keskkonna üldine saastumine. Inimesed peaksid olema ise teadlikumad ning nõudma põhjalikke veeanalüüse ning veepuhastusjaamasid, mis kasutavad parimat võimalikku tehnikat. Kuna kasutame joogivett iga päev, võivad ka madalad doosid kahjulikke aineid aastate jooksul saatuslikuks saada.

Allikad: EcoLiving, ERR Teadus,  EcoWatch

Foto: etftrends.com

Toimetas Katrin Suik