Raseerimine, vahatamine, laserid ja kreemid – enamik naisi näeb pidevalt vaeva, et näha välja sile ja karvutu nagu eelteismeline tüdruk. Kuid mis on sellise püüdluse laiem mõju naiste eneseteadvusele ja enese väärtustamisele? Sel suvel peavad sajad või isegi tuhanded naised kuu aega pausi pidevas karvade eemaldamise tsüklis, et juhtida tähelepanu ja koguda raha naiste tervisega seotud olulise probleemi laialdasemaks teadvustamiseks.

Kampaania Armpits4August kutsub naisi üles loobuma kuu aja vältel pidevast püüdest siledale täiuslikkusele, teadvustamaks ühiskonnas laiemalt polütsüstiliste munasarjade ja hirsutismiga (naistel esinev liigne karvakasv) seotud probleeme. Nagu naiste versioon kampaaniast Movember (moustache november – kampaania, mille käigus innustati mehi kuu aega vuntse kasvatama, et pöörata tähelepanu eesnäärmevähi probleemile), pakub see kampaania karvaeemaldusele ilmselge, kuid alahinnatud alternatiivi – las ta kasvab!

Polütsüstiliste munasarjade sündroom

Polütsüstiliste munasarjade sündroom esineb keskmiselt 10% naistest ja seda peetakse üheks juhtivaks viljatuse põhjuseks ning kõige levinumaks hormonaalseks häireks, mis mõjutab viljakas eas naisi. Seda iseloomustab tavalise menstruatsioonitsükli ja ovulatsiooni puudumine. Kui suure hulga naiste jaoks on probleemiks eelkõige võimetus viljastuda, siis väga olulised on ka silmaga nähtavad probleemid. Lisaks viljatusele, suurenenud südamehaiguste ja diabeedi riskile kaasneb selle sündroomiga ka ülekaalulisus, akne ja hirsutism (liigne karvakasv naistel).

Kõrge testosterooni (meessuguhormooni) tase võib põhjustada tervet hulka probleeme kaaluga, nahaga ja karvadega. Nagu üks selle sündroomi all kannatav naine ütleb, et tema teismeliseiga ja kahekümnendad eluaastad kulgesid teadmisega, et ta on “paks, vinniline ja mis kõige hullem – karvane“.

Amy De Luca ei ole ujunud ega päevitanud alates 12. eluaastast: “Teismeliseiga ja polütsüstiliste munasarjade sündroom tekitasid karvakasvu üle terve rinna ja selja ning 10 aastat hiljem ei tunne ma ennast mitte kuidagi paremini,” ütleb ta.

Hirsutismi all kannatava naise jaoks on võitlus karvakasvuga juba etta kaotatud lahing. Hormonaalse häire tõttu on karvakasv väga tihe ja kare ning esineb ka piirkondades, kus seda eeldatakse vaid meestel, nagu näiteks lõual ja ülahuulel. Karvad kasvavad väga kiiresti ning nende eemaldamine võtab tohutu aja ja energia. De Luca nendib, et ta on sunnitud karvu eemaldama mitte niipalju enda haiguse pärast, kui selle tõttu, et ta kardab hukkamõistu.

Mis tunne on olla karvaste kaenlaalustega?

See kampaania kutsub naisi üles murdma pideva karvaeemaldamise rutiini, et teada saada, mis tunne see olla võiks. Eesmärgiks on tõstatada paar küsimust, nagu näiteks see, kas sa tunned survet vastata standardsele ilunormile, mis puudutab karvaeemaldust? Kas sa üldse tead, kuidas sinu kaenlaalused karvad kasvavad ja mis tunne see on? Need, kes ei soovi karvakasvatamisega ühineda, saavad siiski kampaaniat toetada selle kodulehel.

Mõned kampaanias osalevad naised on sellist eluviisi juba mõnda aega harrastanud ning on väga hästi tuttavad kriitikaga, nagu tähendaks karvane olemine automaatselt räpasust ja eemaletõukavust. Ometi on teadusuuringud tõestanud, et kaenlaaluste karvade funktsiooniks on higi ja haisu tekitavate bakterite nahalt eemale tõukamine. Bakterid eelistavad elada nahal, mitte karvadel, ning naised, kes on proovinud, leiavad, et tegelikult on higise kleepuva kaenlaaluse tunne oluliselt ebameeldivam kui karvane kaenlaalune.

Idee karvaeemaldusest loobuda võib tunduda paljude jaoks eemaletõukav, sest me oleme ümbritsetud meediast, mis toetab ideaalse ja ebareaalse vinnideta, poorideta, kortsudeta, tselluliidita, venitusarmide ja nahakarvadeta naise kuvandit.

Tegelikult võib polütsüstiliste munasarjade ja hirsutismi probleemile tähelepanu pööramine kaasa tuua aga palju suurema mõju naiste üldisele enese väärtustamisele ja aktsepteerimisele. Naise ilu erinevate vormide teadvustamine võib aidata kaasa normaalsemale suhtumisele niinimetatud iluvigadesse ning anda julgust valida, kas neid eemaldada või nendega elada.

Allikad: The Guardian, Inimene.ee

Foto: armpits4august.org

Toimetas Katrin Suik