Foto: LisaRigoniPhotography/ pixabay.com

Päevitamine ning eriti solaariumis käimine on viimase aastakümne jooksul saanud halva kuulsuse, kuna suured huvigrupid on kuulutanud selle seost nahavähi ehk melanoomiga. Solaariumi on isegi kirstuga võrreldud. Paljud uuringud on kinnitanud, et selle potentsiaalselt surmava vähi liigi esinemissagedus on viimastel aastakümnetel noorte naiste hulgas oluliselt tõusnud ning suur hulk onkolooge peab selle põhjuseks eelkõige solaariumite suurenenud populaarsust.

Kuid on ka teistsuguseid arvamusi. Dana-Farber’i vähiinstituut Bostonis avaldas 2007. aastal uuringu, milles leiti, et mõõdukas päevitamine võib hoopis olla vähi eest kaitsva toimega. Kui nahk on UV-kiirguse mõjuväljas, kas siis päikese käes või solaariumis, toodab see valku p53, millel on põhjalikult dokumenteeritud vähi eest kaitsev toime – see kaitseb DNA-d kahjustumise eest. “Melanoomi tekke riskifaktoritest on esikohal võimetus päevituda – inimesed, kes päevituvad kergelt või on loomulikult tumedama nahatooniga, on väiksema melanoomi tekke riskiga“, ütles üks uuringu autor David E. Fisher.

Sama teadlaste grupp on ka leidnud, et vastupidiselt levinud arvamusele ei ole päevitunud nahk tingimata kahjustunud ja ebatervislik, vaid lihtsalt terve naha loomulik reaktsioon UV-kiirgusele. Inimesed, kes tarbivad piisavalt toiduga antioksüdante ning võtavad mõõdukalt päikest, hoopis vähendavad enda vähiriski. Samuti ei tohi unustada, et UV-kiirguse toimel tekib nahas inimese tervise jaoks väga oluline D-vitamiin. Selle vitamiini puudus võib põhjustada raskeid tervisehäireid ning samas on see üks vähestest, mida inimese keha on tegelikult võimeline ise sünteesima, kui ta saab piisavalt päikesevalgust. Muuhulgas peetakse D-vitamiini puudust ka üheks vähi tekke riskifaktoriks.

Liigne päevitamine, nii päikese käes kui ka solaariumis, kahtlemata kahjustab nahka, kuid enamasti on selle kahjustuse tekke teiseks faktoriks ebapiisav antioksüdantide hulk kehas.

UV-kiirgusega seotud riskide suurt ülevõimendamist toetavad eelkõige päikesekreemide tootjad. Päikesekreemides kasutatakse füüsilisi või keemilisi UV-kiirguse blokaatoreid. Füüsilised blokaatorid sisaldavad nahka kaitsva faktorina titaandioksiidi või tsinkoksiidi, mis ei imendu naha sisse vaid peegeldavad päikesekiirgust tagasi. Neid peetakse enamasti turvalisemateks, kui keemilise päikeseblokaatoriga kreeme, mille toimeaineteks on hästi imenduvad ja võimaliku kantserogeense toimega sünteetilised kemikaalid. Enamus laiatarbepoodides müüdavatest kreemidest on keemiliste blokaatoritega.

Allikad: Natural News, Dana Farber, NN 2, Bioneer

Toimetas Ksenja Kask