Kui igapäevane lõunauinak kestab rohkem kui tunni, viitab see varjatud terviseprobleemidele, näitas ajakirjas American Journal of Epidemiology ilmunud uurimus. Tekib küsimus, kas päeval magamine on kahjulik?

Inglise Cambridge’i ülikooli teadlased analüüsisid Euroopa vähiuuringus EPIC (European Prospective Investigation Into Cancer) Suurbritannias osalenud inimeste andmeid. Kokku oli vaatluse all 16 374 meest ja naist vanuses 40–79 aastat, kes vastasid aastail 1998–2000 oma tervist ja harjumusi puudutavale küsimustikule. Pärast seda jälgisid uurijad nende elukäiku: 13 aastat pärast uuringus osalemist oli uuritavatest surnud 3251.

Uurijad võtsid andmete analüüsimisel arvesse nii vastajate sugu, vanust, haridust, kehamassiindeksit, alkoholi- ja suitsetamislembust kui võimalikke ravimite kõrvaltoimeid. Selgus, et kõiki võimalikke tervisemuresid arvesse võttes oli kõige suurem tõenäosus surra neil, kes tegid lõunauinaku ning magasid päeval rohkem kui tunni. Pikk lõunauni tõstis surmariski 32 protsenti.

Surmapõhjused olid väga erinevad – vähk, hingamisteede ja südamehaigused. Päeval pikalt magajatel oli kaks korda suurem risk surra hingamisteede haigustesse kui neil, kes päeval üldse ei maganud.

Tekib küsimus, kas päeval magamine on kahjulik? Lõunauinaku puhul on näidatud mitmeid kasulikke omadusi – lühike, kuni 30 minuti pikkune puhkus parandab keskendumisvõimet ja turgutab mälu. Kreekas tehtud uuringute põhjal aitab lõunauni ära hoida töömeeste suremist südamehaigustesse.

Tõenäoliselt on tulemuste taga vähemalt osaliselt see, et päevast unisust tekitavad mitmed aladiagnoositud haigused. Näiteks une ajal tekkiv hingamisseisak ei lase inimesel end öösel korralikult välja puhata ning hapnikupuudus kahjustab aju. See omakorda võib viia varase surmani.

Nii võib pikk lõunauni viidata võimalikele hingamisteede haigustele ning kui päeval ei saa üldse magamata olla, tasuks lasta tervist kontrollida.

Allikad: Novaator, Aje

Foto: sodahead.com

Toimetas Ksenia Kask