Suurbritannias apellatsioonikohtule tehtud avaldus on algatanud debati, kas pidev alkoholitarvitamine raseduse ajal  peaks olema seadusega karistatav. See on iga külje pealt väga vastuoluline küsimus. Kuidas see üldse päevakorda tuli ning mida raseduse ajal alkoholi tarvitamine endaga kaasa toob?

Palju kõneainet tekitanud kohtuavalduse esitas ema, kes adopteeris lapse, kelle puue tuleneb otseselt sellest, et bioloogiline ema tarvitas raseduse ajal ohtralt alkoholi hoolimata sellest, et teda oli hoiatatud alkoholi kahjuliku mõju eest lootele. Tänaseks juba kuueaastasel lapsel on kognitiivsed probleemid ning tema kasuema nõuab, et Suurbritannia valitsus muudaks raseduse ajal alkoholi tarbimise kriminaalkorras karistatavaks teoks.

Praeguste ametlike juhiste kohaselt soovitatakse last ootavatel emadel igasugusest alkoholitarbimisest loobuda. Kui nad seda tõesti teha ei suuda, siis soovitatakse vähemasti raseduse esimestel nädalatel alkoholist hoiduda ning hiljem piirduda 1–2 ühikuga nädalas. Inglismaal defineeritakse alkoholiühikut kui 10 milliliitrit puhast alkoholi – näiteks klaasitäis veini sisaldab 2–3 ühikut. Juhistes on kirjas, et raseduse ajal ei tohiks kunagi ennast purju juua või mitu päeva järjest alkoholi tarvitada.

Kuid need juhised ei ole seadus ja neil ei ole seaduslikku kaalu. Rasedusaegse alkoholikeelu kampaaniat vedavad inimesed leiavad, et kuna see probleem on Suurbritannias aina tõsisemaks muutumas, siis tuleks valitsusel vastu võtta seadus, mis raseduse ajal joomise keelustab.

Fetaalse alkoholisündroomi esinemissagedus tõuseb

Nende väitele lisab kaalu see, et tervishoiuministeeriumi andmetel sünnib üks beebi sajast häiretega, mis tulenevad ema alkoholitarbimisest ehk tegu on fetaalse alkoholisündroomiga.

Fetaalse (ehk loote) alkoholisündroomi (Fetal Alcohol Syndrome – FAS) diagnoosimise kriteeriumideks on välised tunnused näos (väike pea ja silmad, omapärane silmade lõige, madal laup, õhuke ülahuul, lamedad ülahuule kurrud, madalal asetsevad kõrvad jne), sünnieelne  või -järgne kasvupeetus ja kesknärvisüsteemi kahjustus. Kaasneda võivad arengurikked teistes organites (süda, kopsud, neerud jne). Kahjustussümptomid ilmnevad  enamasti hilisemas eas madala IQ-na, aeglase arenguna, käitumishäiretena   (hüperaktiivsus, suhtlemisraskus, korrale ja reeglitele allumatus), õpiraskustena (halb mälu, keskendumisvõime ja tähelepanuhäired) ja muuna.

Kuigi tõsiste FAS juhtumite hulk ei ole ülisuur, tekitab muret, et see on viimaste aastate joosul suurenenud 50% ning kuna seda on raske diagnoosida, siis arvatakse, et tegelik juhtumite arv on veelgi suurem.

Selle probleemi lahendamine seadusandluse muutmise kaudu on paljude jaoks vastuvõetamatu idee, kuid pooldajad toovad välja argumendi, et analoogne seadusandlus on Suurbritannias juba olemas – autos suitsetamise keeld, kui seal on lapsed. Pooldajad küsivad, et miks me peame loomulikuks, et lapsi tuleb passiivse suitsetamise eest kaitsta, kuid mitte passiivse alkoholi tarbimise eest? Samuti leitakse, et küsimus ei ole emade karistamises, vaid pigem selles, et praegu saadab valitsus välja segadust tekitava signaali, hoiatades ühest küljest alkoholi tarbimise eest ning viidates teiselt poolt, et 1–2 ühikut nädalas on turvaline kogus.

Kriminaliseerimine ei teeni eesmärki

Kuid mitte kõik ei ole veendunud selles, et joomise kriminaliseerimine oleks hea lahendus. Susan Fleisher, kes kuulub gruppi, mis tegeleb rasedusaegse alkoholitarbimise kohta teadlikkuse suurendamisega, leiab, et kriminaliseerimine oleks haridustööd segav. Tema sõnul on probleem eelkõige selles, et naised tõepoolest ei tea, miks raseduse ajal ei tohi alkoholi tarbida ning need, kellel on sõltuvusprobleem, ei leia vajalikku abi. “Naisi ei saa süüdi mõista millegi eest, millest nad teadlikud ei ole ning naistele, kes on alkohoolikud, tuleks pakkuda tuge ja informatsiooni, et nad teaksid, et võivad kahjustada uue inimese elu,” on Fleisher öelnud.

Selle seadusandluse vastu räägib ka küsimus, kuidas selle üle tegelikku järelevalvet korraldada. Ainus usaldusväärne viis oleks vereproovide abil monitoorimine, kuid see võiks lüüa kiilu naiste ja nende arstide vahele ning viia selleni, et naised seavad arste vältides enda ja tulevase lapse tervise ohtu, kuna kardavad vahele jääda.

Ei ole veel teda, kas apellatsioonikohus üldse võtab selle küsimuse arutusele. Kuid igal juhul on selge, et rasedusaegse alkoholitarbimise osas tuleb laialdasemalt ja jõulisemalt läbi viia teavitustööd ning toetada naisi rasedusaegsete murede ja küsimuste korral, et nad suudaksid teha informeeritud otsuseid ning tagada enda ja oma tulevase lapse tervis. Kas seda on tingimata vaja teha keeldude ja seaduste abil, see on iseasi.

Allikad:  Care2, The Drink Business, Sky News 1, Sky News 2, AVE

Fotod: babble.com

Toimetas Katrin Suik