Foto: PollyDot / Pixabay

Nii mõnigi toode meie köögilaualt sobib hästi ka ravimikappi. Kes meist ei teaks, et mesi on ülikasulik, kuna omab bakterite, viiruste ja seente vastast toimet. Mesi on tulvil antioksüdante, seedimist soodustavaid kasulikke ensüüme ja mikroelemente, mis toetavad immuunsüsteemi ja teevad kehale pai, kirjutab Telegramile integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav.

Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda oktoobris 2013.

Järgnevalt mõned üllatavad tõestused mee laiahaardelisele tervenduspotentsiaalile.

Mesi ravib herpest paremini kui ravimid. 2004. aastal avaldatud uurimuses selgus, et paikselt pealekantuna toimis mesi efektiivsemalt kui herpese ravim Zovirax (toimeaine atsikloviir), ja seda nii labiaalse (suu-huule) kui ka genitaalherpese haiguskollete puhul. Oluline fakt on seegi, et villidele kantuna ei tekitanud mesi mingeid kõrvalnähte, samal ajal kui ravim tekitas osal katsealustel sügelust.

Mesi aitab tasakaalustada veresuhkru taset. Filtreerimata mee ja kvaliteetse kaneeli sümbioos aitab stabiliseerida vere glükoositaset ja ennetada südamehaigusi. Kaneeli  on soovitav meele lisada just selle kõrge kroomisisalduse tõttu, mis reguleerib täiendavalt veresuhkrut. Segu tuleks eelnevalt kokku segada, nii on seda mugavam kasutada ja ka ained imenduvad paremini.

Mesi võitleb edukalt halbade bakteritega nii suus kui ka kehas. Kõlab uskumatult, aga mesi saab hakkama ka ravimiresistentse Staphylococcus aureusega. See bakter toodab biokihti, millest tavalised mikroobide vastased ravimid on võimetud läbi tungima. Lisaks parandab mesi tavapäraste antibiootikumide toimet, pannes ravimiresistentse stafülokoki neile paremini alluma.

Mesi aitab reguleerida maohappe taset. Soodne mõju algab u 5 minutit pärast mee võtmist ja kestab kuni 45 minutit. Seedeprobleemide puhul soovitatakse võtta 1 tl mett 3 korda päevas enne sööki.

Mesi toidab hellalt seedetraktis olevaid häid baktereid. Mesilaste kehas, söögitoru ja nn pugu vahel on kühmuke, kus elutseb rikkalikult erinevat tüüpi kasulikke piimhappebaktereid. Public Library of Science´i (PloS) poolt avaldatud uuringus leidis kinnitust fakt, et erinevad mesilaseliigid pakuvad kodu täiesti uudsetele Lactobacilluse ja Bifidobacteriumi perekonda kuuluvatele bakteriliikidele ning nende kollektsioon mesilastes on suurem kui üheski teises putukaliigis. Seega, naturaalne kuumutamata mesi toidab tõhusalt häid baktereid. Eksperimendi käigus selgus, et tavalise suhkruga võrreldes kasvas meega kokkupuutunud erinevat tüüpi piimhappebakterite arv katseklaasis lausa 10–100-kordselt.

Just see on ka põhjuseks, miks paljud holistilised arstid candida ülekasvu puhul siiski mett soovitavad: piimhapet tootvad bakterid aitavad soolestiku loomulikku mikrofloorat taastada, toituvad candida’st ja aitavad pärmseenele vohamisele piiri panna.

Mesi teeb imet haavadega. Meega on haavu ja haavandeid edukalt ravitud juba Vana-Egiptuse aegadest peale. Üks põhjus, miks mesi nii tõhusalt toimib, on tema võime toota antibakteriaalset vesinikperoksiidi. Kui puhas vesinikperoksiid on õhu ja valgusega käes üsna ebastabiilne ning võib oma karmi toimega paranemist isegi pikendada, siis mees tekib bakteritega kokku puutudes aeglaselt vabanev stabiilne vesinikülihapend, mis aitab patogeene hävitada ja kudesid efektiivselt taastada.

Mesi kaitseb mao limaskesta. Uuringud on näidanud, et mesi hoiab ära alkoholi ja mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (NSAID – indometatsiin ja aspiriin) tarvitamisel tekkida võivaid mao limaskesta kahjustusi.

Mesi võib aidata õietolmu allergia puhul, seda muidugi juhul, kui inimene pole meele allergiline. Saksamaal läbiviidud uuringutest selgus, et mees leiduvat õietolmu ei lagundata seedeprotsessi käigus ja see jõuab vereringesse. Ilmnes, et õietolmulahus leevendas heinapalaviku ning allergiaga seotud astma sümptomeid tervelt 84% juhtudest. Seega soovitatakse õietolmuallergia leevendamiseks süüa inimese lähipiirkonnast pärit mett, mis eeldatavasti sisaldab samu osakesi, mis allergiat põhjustavad. Teisisõnu tundub tegu olevat homöopaatia põhimõtte “Similia similibus curantur“ (sarnane ravib sarnast) teadusliku tõestusega, kus vaevuse ravimiseks kasutatakse sama ainet, mis algselt vaevuse tekitas, kuid pisut teises potentsis.

Mesilaste hävimise mõistatus

Viimastel aastatel on ka meil hakatud järjest rohkem rääkima mesitarude müstilisest tühjenemisest ja mesilaste kummalisest hävimisest. Katsed on näidanud, et nii targad, kui mesilinnud ka ei paista, ei oska nad siiski vahet teha värskelt Round up’iga (glüfosaadil põhinev teratogeenne taimemürk) mürgitatud põllu ja puhta looduse vahel. Sobimatu toidu ja keskkonnatoksiinide poolt nõrgestatud immuunsusega mesilased põevad kummalisi haigusi ega anna kahtlemata ka kvaliteetset mett.

Lootus jääb, et Eestimaale ei jõua kunagi USA-s levinud trend, kus mesilasi suurema tootlikkuse ja kasumi saamise eesmärgil mööda riiki ringi veetakse, orjadena ekspluateeritakse ja GMO maisisiirupiga toidetakse.

Seniks aga eelistage puhta südametunnistusega tuttavalt mesinikult pärit kodukoha mett ja tundke sellest tervistavast ambroosiast rõõmu.

Liis Orav

Allikad: NCBI 1, 2, 3, 4, 5, PRLOG, “Gentle Healing for Baby and Child” – Andrea Candee and David Andrusia (1999)

Foto: thepathfinderstore.com