Dateline’i produtsent Andrea Canning tahtis näha, kuidas tema igapäevakeemia tarbimine mõjutab bisfenooli (BPA), ftalaatide ja triklosaani taset tema kehas, tegi testi ja sai ehmatavad tulemused.

Kõigepealt määras Canning kemikaalide algse taseme oma kehas – tulemus oli keskmine. Siis üritas ta välistada asjakohased kemikaalid oma päevasest menüüst: ta sõi värskeid puu- ja juurvilju, kasutas lõhnaainetevaba kosmeetikat, vältis antibakteriaalset seepi ning plastikut, millel on taaskasutuse number 7. Kui ta testid uuesti tegi, olid numbrid langenud peaaegu nulli.

Järgmisel päeval üritas ta numbreid uuesti kõrgemaks ajada, järgides oma tavapärast päevakava: soojendas oma hommikuputru plastkarbiga mikrolaineahjus, sõi purgisuppi ja -juurvilju lõunaks ja õhtuks, kasutas lõhnaainetega kosmeetikat, jõi dieetkoolat, pesi käsi Diali seebiga ning hambaid Colgate Totaliga. Ja tulemus? Numbrid hüppasid taas kõrgele.

Samuti testis ta oma lapsi. Canningi 6-kuusel lapsel olid triklosaani näinud kümme korda kõrgemad kui rahvastiku keskmine, tema paariaastase lapse triklosaani näidud olid sada korda kõrgemad kui rahvastiku keskmine. Arvatavasti ei pese tema noorem laps käsi antibakteriaalse seebiga ega hambaid Colgate Totaliga. Ka Andrea Canning ise ei osanud arvata, kustkohast sellised näidud tema noorema lapse puhul tulevad.

Triklosaan on toksiline kemikaal

Antibakteriaalne seep, mis sisaldab triklosaani, ei ole ohutu ega ka tõhus. Eelmisel nädalal võitis USA loodusvarade kaitse nõukogu NRDC (Natural Resources Defense Council) olulise kohtuasja USA toidu- ja ravimiameti FDA (Food and Drug Administration) vastu, mis oli seotud triklosaaniga. Sarah Janssen selgitas, et 1978. aastal tegi FDA ettepaneku lõpetada triklosaani (ja teiste kemikaalide) kasutamine seepides, sest oli teada, et see ei ole turvaline ega tõhus. Kuid ettevõtetel lubati triklosaaniga seepe edasi müüa seni, kuni seadus jõustub.

35 aastat hiljem ei ole see seadus ikka veel jõustunud ning antibakteriaalse seebi tööstus on üha laienenud. NRDC kaebas FDA kohtusse pädematuse eest kaitsta rahva tervist. New Yorgi ringkonnakohus leidis, et NRDC liikmed, kes puutusid kokku triklosaan-seebiga, võivad edaspidi oma seepi taskus kaasas kanda ning tühistas kohtuasja. Õnneks oli teise astme kohus eri meelt. See tähendab, et kohtuasi läheb edasi ning lõpuks ehk jõustub ka FDA seadus.

Uudised BPA kohta ei ole head

Me kõik sööme siis, kui isu on, ja joome aeg-ajalt koolajooke. Inimesed puutuvad tõenäoliselt palju kokku ka kassatšekkidega, mis on kaetud BPA-ga (bisfenool A on keemiline aine, mida kasutatakse polükarbonaadist plastiku tegemiseks). FDA keelas BPA kasutamise beebipudelitel ja joogipudelitel, kuid see toimus keemiatööstuse korraldusel. Väidetavalt kulus FDA-l vaid üheksa kuud, et nõustuda tööstuse palvega. Kuid avaliku huvigrupi palvele FDA ei vasta. Samal ajal tulevad mitmed tööstused avalikule huvile vastu ja on lõpetanud BPA kasutamise.

Kahjuks ei tähenda „BPA-vaba“ ohutust

Kõige tavalisem aseaine BPA-le on BPA keemiline sugulane, mis on samuti östrogeenne. See tõestab vaid fakti, et FDA ei suuda identifitseerida ja reguleerida inimestele kahjulike kemikaalide kasutusallikaid.

Ja lõpetuseks – ftalaadid: uus uurimus ftalaatide leidudest meie toidus näitab, et isegi kui sa käitud „õigesti“, on ftalaate äärmiselt keeruline toidust eemaldada.

Vaata ka NBC videolugu siit

Allikas: Elephant

Pilt: My Straw Hat

Toimetas: Meeli Seermaa