Kevadel tekib kehal soov puhastuda, et vabaneda aastaga kogunenud jääkidest. Võimust võtnud kevadväsimus vähendab entusiasmi ning muudab inimesed loiuks. Isegi kui me oleme talvel keha trimmis hoidmiseks piisavalt trenni teinud, on meie energiavarud kevadel ikka madalavõitu. Sügisel hoiustatud toit on kevadeks kaotanud aina enam vitamiine ja teisi tähtsaid aineid ning päikese vähesuse tõttu ei suuda keha väheseid kätte saadud vitamiine maksimaalselt ära kasutada.

Kevadväsimuse alistamiseks saab toimida mitmeti. Esiteks toovad kasu füüsiline treening ja hingamisharjutused. Isegi kiirkõnd ja matkamine aitavad higistamise teel väljutada märkimisväärse koguse kehasse kuhjunud jääkidest. Higistamine on hea kuna stimuleerib nahka ja aitab toksiine eritada, kuid tuleb olla ettevaatlik, et mitte külmetuda.

Veel aitab kevadväsimuse vastu saunas, aurusaunas ning vannis käimine. Niimoodi eritab keha toksiinid kõige kiiremini, kuid nende tegevustega ei tohi liiale minna, tuleb olla mõistlik ning jälgida oma südame tegevust. Et süda oleks vastupidavam, võib võtta looduslikku südametoonikut.

Loomulikult tuleb kevadel vitamiinipuuduse tõttu tarbida tavalisest enam värskeid toiduaineid. Lisaks puu- ja juurviljadele saab vitamiine manustada ka mitmete taimede kaudu. Näiteks on huvitav vaheldus korjata noori nõgesevõrseid ning lisada neid kergelt aurutatuna ja peeneks hakituna salatisse. Samamoodi võib tunduda eksootiline maksale kasuliku võilillelehe salatina kasutamine.

Üks parimaid abinõusid üldise heaolu säilitamiseks on paastumine. Paastumise ajal on kehal võimalus vabaneda kuhjunud kahjulikest jääkainetest. Tähtis on enne paastumise alustamist veenduda, et soolestik on puhas. Seda aitavad saavutada linaseemne- ning unimaguniõli või looduslik kõhulahtisti. A. Vogeli  Molkosan vadakutooted sisaldavad rohkelt piimhapet ja aitavad seega kaasa organismi puhastumisele, mürkidest vabanemisele, tugevdavad immuunsüsteemi ja lisaks annavad „energiasüsti“.

Kui maks on heas korras, võib puuviljamahladieeti alustada apelsini-, greibi või viinamarjamahlaga, olenevalt hooajast. Marjahooajal tasub nimekirja lisada ka marjamahlad. Nii väljutatakse kehast kõik jääkained ning organite töö paraneb.

Kui paastu ajal hakkab halb, aitab naha stimuleerimine energilise pesemise ja kuivatamise näol ning sügavad hingamisharjutused. Ka lühikesed jalutuskäigud looduses taastavad hea enesetunde. Nälja korral soovitab A.Vogel närida paari rosinat aeglaselt ja põhjalikult, kuid rosinate nahad välja sülitada ning nautida lihtsalt viinamarjasuhkrut.

Paastumise puhul on tähtis reegel: ära kunagi alusta paastumist kui oled häiritud, pahane või mures. Õnnetunne on looduslik ravim, mis stimuleerib  ning tõhustab sisenõrenäärmete tööd.

Paastumise kestus on individuaalne. Paarist-kolmest päevast peaks piisama, kuid kolm esimest ja kõige raskemat päeva vastupidanuna võib hakata kahju peatuma. Paastu raskeim osa ongi esimesed kolm päeva, edasi läheb asi kergemaks ning isegi lausa nauditavaks. Keha on siis muutusega kohanenud ning saab samal režiimil hakkama veel viis päeva. Kaheksapäevane paast, juues ainult puuviljamahla, annab kehale täieliku kevadpuhastuse.

Paastumise ajal tuleb looduslikke ravimeid võtta 1/3 või isegi veerand tavapärasest kogusest kuna organism töötab efektiivsemalt. Veel on oluline hoida normaalset elutempot, liiga suur kuid samas ka liiga väike aktiivsus ei ole kasulikud. Kindlasti tasub võtta arvesse, et  paastudieedile minek ning samuti tavadieedile naasmine peaks olema sujuv.

Allikas: GoodNews

Pilt: Riina Vaikmaa

Toimetas: Meeli Seermaa