Foto: 184330666 | People © Darya Petrenko | Dreamstime.com

On laialt teada, et alkohol ei ole tervislik, ent sellest hoolimata on ta (toidu)kultuuri lahutamatu osa. Kui aga manustada alkoholi koos tehisvärvidega, tekib üliohtlik segu. Vegan, gluteenivaba ja maitsev – nii kirjeldavad Aperoli fännid oma lemmikjooki Aperol Spritzi, mis on legendaarne suvekokteil, peibutades oma punakasoranži sädelusega kokteiliklaasis, ent sisaldades kahte ohtlikku asovärvi. Euroopa Liidus, sh Eestis on lubatud kasutada toidus 12 sünteetilist värvainet, sh asovärve. Loe artikli lõpust, millistes riikides pööratakse toiduohutusele suuremat tähelepanu ja arva ära, kas Eesti on nende riikide hulgas. 

Aperol Spritz koosneb tavaliselt Aperolist (Aperol on Itaalia aperitiiv, mis tänaseks on Campari firma toode), Proseccost või vahuveinist, jääkuubikutest ja apelsiniviilust. Aperoli pudeli etiketilt leiab märke “mõru bitter”, rohkem pole seal midagi kirjas. Internetist uurides selgub, et Aperol on rabarberist, kiinapuu viljast, emajuurest, mõruapelsinist, ürtidest ja alkoholist valmistatud destillaat. Oma oranžikaspunase värvuse võlgneb jook tehisvärvidele E110 (naftast saadud päikeseloojangukollane) ja E24 (košenillipunane), mida tuntakse asovärvidena.

Hüperaktiivsus ja värvained

Hamburgi Keskkonnainstituudi juht, keemik prof Michael Braungart selgitas, et E110 ja E124 on kaks tõeliselt kantserogeenset asovärvi. “Olen veetnud oma elu selle nimel, et see kraam tekstiilist välja saada – ja nüüd inimesed joovad seda,” märkis ta, et asovärvid on rõivatööstusest liikunud joogitööstusesse.

2007. aastal Southamptonis läbi viidud uuring leidis seose värvainete, sealhulgas E102 (tartrasiin), E104 (kinoliinkollane), E110, E122 (karmosiin), E124, E129 (allurapunane) ja E211 (säilitusaine naatriumbensoaat) ja hüperaktiivsuse vahel kolme- ja kaheksa-üheksa-aastaste laste seas.

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) andis järgmisel aastal uuringule esialgse hinnangu. Selle tulemusena leidis komisjon, et sellest uuringust üksi ei piisa, et olla aluseks lubatud neid sisaldavate toodete ümberhindamiseks. Negatiivset suhtumist põhjendati sellega, et uuringust ei selgunud täpselt, millised lisandid on lastel mõju põhjustanud ning üksikuid lisaaineid ei uuritud.

Saksamaa föderaalne riskihindamise instituut nentis samamoodi, et “täheldatud mõjud olid väikesed”. Põhjuslikku seost lisaainete võtmise ja hüperaktiivse käitumise vahel ei saa nende hinnangul tuletada.

Samas märkis instituut 13.09.2007 pressiteates: “Kuna toidu lisaained peavad olema koostisosade loetelus, saavad tarbijad soovi korral ennetava meetmena vältida uuritavate ainete tarvitamist ning hoiduda vastavate toitude ja jookide tarbimisest.”

Toidu lisaainete süstemaatilise läbivaatamise osana EL-is vähendas EFSA lõpuks 2009. aasta novembris E110 ja E124 ning E104 (kinoliinkollane) täiendavat ööpäevast kogust maksimaalselt 2,5 milligrammilt 1,0 milligrammile kilogrammi kehakaalu kohta. Kuid vaid paar aastat hiljem suurendati väärtust 4,0 milligrammini. Uute uuringute põhjal oli EFSA seisukohal, et mingit ohtu ei ole.