Lutsern ehk alfalfa on tuntud põllukultuur juba 1500 aasta kaugusest ajast. Algselt hüüti seda Pärsia aladelt pärit taime “al-fac-facah´ks”, mis tähendab tõlkes “kõikide toitude isa.”

Eesti keeles lutsernina tuntud rohttaime muudab eriti mitmekülgseks asjaolu, et sellest on tarvitatavad kõik osad – lehed, varred, juured ja seemned. Seemnetest saab kasvatada eriti väärtuslikke lutserni-idusid. Taime juured tungivad mullas sedavõrd sügavale, et ammutavad mineraale, mis teistele taimedele jäävad kättesaamatuks.

Indialased ravisid haavu ja põletikke

Traditsioonilises Hiina meditsiinis on lutsernilehti kasutatud mitmesuguste seedetrakti- ja neeruhaiguste ravis.

Ajurveeda arstid vanas Indias kasutasid lutserni seedimisprobleemide puhul ning hindasid teda kui väga head toitainete allikat. Lutserniseemneid kasutati välispidiselt erinevate haavade raviks ning sellest otsiti juba toona abi vedelikupeetuse puhul. Lisaks leidis lutsern kasutamist artriidi ja tursete ravis.

Lutsernist tehti jahutavat kompressi furunkuli ehk koeranaela – rasunäärme kaudu sisenenud stafülokoki põhjustatud karvanääpsupõletiku – puhul.

Lisaks on lutsern aegade jooksul olnud abiks ka selliste tervisehädade puhul nagu ateroskleroos, südamehaigused, insult, vähk, diabeet ja endometrioos. See viimane, väga sage haigus, kujutab endast emaka limaskesta vohamist väljaspool emakat, mis tekitab valulikku menstruatsiooni ja takistab rasestumist.

Rahvameditsiinis on lutserni seemned leidnud kasutamist lisaks veel astma ja teiste hingamishaiguste vastu.

Puhastab keha mürkidest

Lutsern on leidnud kasutamist ka ravimi- ja alkoholisõltuvusest vabanemiseks, kuna muudab organismi leeliselisemaks, mis soodustab võõrutamist ja mürkidest vabanemist.

Lutsern on võimeline tõhusalt reguleerima kolesterooli taset meie organismis. Lutserni kiud ja teatud ained kleepuvad kolesterooli külge. See takistab kolesterooli verre jäämast ning ka sadestumast arterite seinte külge ning aitab ära hoida südamehaigusi ja insulti. Eriti positiivne on asjaolu, et lutsern mõjub ainult nn “halvale kolesteroolile”, jättes “hea kolesterooli” – kõrge tihedusega lipoproteiini – puutumata.

Lutsern sisaldab rohkesti mangaani, mis aitab langetada vere suhkrusisaldust. Lutserni on soovitatud ka neile, kelle jaoks on problemaatiline insuliini tarvitamine.

Mitmed lutserni keemilised koostisosad on tuntud ka diureetiliste probleemide lahendajad, viies vedelikke kehast välja. Ödeem ehk paistetus tekib, kui keharakkude vahele koguneb liiga palju vedelikku. Harilikult ei ole põhjuseks midagi tõsist, kuid mõnikord annab paistetus märku mõnest tõsisemast meditsiinilisest probleemist. Rasedus ja menstruatsioonid on kõige tavalisemad põhjused paistetanud jalgadele ja pahkluudele. Paistetus on sel puhul tingitud hormonaalsetest muutustest, mis mõjutavad kiirust, millega vedelik kudedesse siseneb ja lahkub. Lutsernist võib sellistel puhkudel abi olla.

Ravib antibiootikumide kõrvalnähte ja säästab hambaid

Lutsern taastab organismis K- vitamiini normaalse taseme, mille antibiootikumid nagu amoksitsilliin, gentamütsiini, streptomütsiini ja tetratsükliin veres segamini löövad.

Samuti on lutsern kasulik neile, kes tarvitavad kolesterooli alandavaid arstimeid, steroide ning krampide vastaseid ravimeid. Kõik needki ravimid alandavad organismis K- vitamiini taset, mida lutsern omakorda taastada aitab.

Lutserni-idud sisaldavad palju rauda, kaltsiumi ja fosforit ning on seetõttu eriti kasulikud hammastele, kaitstes hambaid ka kaariese tekke eest. Lisaks sisaldab lutsern põhjapoolsetes riikides kullakaaluga D-vitamiini, mis aitab võidelda päikesevalguse defitsiidiga.

Lutsernis leidub rikkalikult veel B12 vitamiini – vahendit kehvveresuse vastu.

Allikad: Semillas Silvestres, Jugoverde, Ambrosia Natural

Loe lisaks: Medline Plus, Global Healing Center

Foto: informedfarmers.com

Tõlkis Helen Eelrand