Foto: Up-Free/ pixabay.com

Talv ja külm ei tähenda seda, et spordiharrastused peaks tingimata siseruumidesse kolima. Hoopis vastupidi – paljude jaoks on talvised spordialad väga nauditavad ning värskes õhus liikumine on tervislik igal aastaajal, kui seda õigesti teha. Talvel väljas suusatades, uisutades või isegi joostes tuleb tähelepanu pöörata teistele asjadele kui suviste spordialade puhul. Valdavalt on külma ilmaga väljas sportimine turvaline, kui riietud õigesti, oled ettevaatlik libeda peal ning pöörad erilist tähelepanu soojendusharjutustele.

Külma ilmaga on suurem risk lihaserebendite ja -vigastuste tekkeks, kuna madalamad temperatuurid soodustavad lihaste pingesse tõmbumist. Spordifüsioloog Polly de Mille on seda võrrelnud savitükiga: kui püüad seda venitada, siis see murdub ja rebeneb. Kuid üles soojenedes muutub see plastiliseks ja venivaks. Ka meie lihaste ja sidekoe elastsus on väiksem, kui temperatuurid muutuvad madalamaks. Seetõttu on korraliku soojenduse tegemine enne sportima asumist talviti eriti oluline.

Kui sa tavalisel temperatuuril enda lihaseid eriti ei kasuta, siis voolab suurem osa verd siseorganitesse. Hakates ennast efektiivsemalt liigutama, avanevad lihastes lisaveresooned, et töötavatesse lihastesse toitaineid lisaks tuua. Jahedas kliimas on erinevus puhkelolekus ja aktiivse lihase verevarustuse vahel veelgi suurem ning kui sa hakkad äkitselt kiiresti ja jõuliselt liigutama, siis võib tavapärasest jäigem lihas saada vigastatud.

Külm võib aeglustada ka meie sensoorseid mehhanisme. Madalamal temperatuuril on närviteede ühendus aeglasem. Seetõttu on meie jalad veidi tuimemad ning tasakaal võib kergemini kaduda. Me võime ennast vigastada, ilma et ise seda märkaksime. Soojema ilma puhul võid tunda valu, kui oled ennast üle pingutanud, kuid külmema ilmaga sunnid end suurema tõenäosusega ohusignaalist hoolimata edasi pingutama.

Vigastuste ja probleemide ennetamine

Kuid külma ilma spordivigastused on ennetatavad, kui riietud sobivalt ning teed korraliku järkjärgulise soojenduse. Soojendusharjutused on viis, kuidas sõna otseses mõttes lihaseid ja kõõluseid soojemaks teha ning ette valmistada suuremateks pingutusteks. Need, kellel on südameprobleemid või vilets verevarustus, peaksid eriti ettevaatlikud olema.

Sagedane külmas ilmas sportimise kõrvalnäht on punane ja tilkuv nina – see ei ole halb märk, vaid näitab seda, et keha soojeneb üles. Nina soojus muudab õhuniiskuse veeks ning liigne vesi tilgub välja. Pea meeles, et taskurätik varuks oleks. Kui kannatad astma käes, siis kanna vajadusel näo ees salli, et sissehingatavat õhku veidi soojendada, kuna kehaline aktiivsus koos kuiva külma õhuga võib esile kutsuda astmahoo.

Sobiv riietus talispordiks

Talvel sportides peab riietus vastama valitud spordiala intensiivsusele. Lihtsalt kõndima minnes pead ennast soojemalt riidesse panema kui jooksmiseks või suusatamiseks. Ning ära unusta kaitsta oma pead ja käsi. Suuremad lihased jalgades ja kätes toodavad rohkem sooja, kuid pea ja sõrmed on sageli esimesed, mis külmetama hakkavad.

Külma ilma spordiriietus peab olema mitmekihiline. Kas eelistad esimese kihina sünteetilist või looduslikku siidi-villasegust materjali, on sinu enda valida. Oluline on see, et naha lähedased riidekihid on hingavad ja juhivad niiskust kehast eemale. Väldi puuvilla, kuna see jääb niiskeks. Välimine kiht peaks olema veekindel, kuid hingav.

Püüa vältida vihmast ja tuulist ilma, sest niiskuse ja kõva tuule käes kaotab keha soojust mitu korda kiiremini kui lihtsalt jahedas ja kuivas.

Ära riietu liiga paksult. Liikudes saad sooja nii, et algul välja minnes peaksid end tundma veidi jahedalt. Üleriietumine toob kaasa liigse higistamise ja märg nahk hakkab kiiresti soojust kaotama, mis toob kaasa alajahtumise ohu.

Allikad: Huffington Post 1, Huffington Post 2, HSS

Toimetas Katrin Suik