Foto: Burst / Pexels

Paljud inimesed, sealhulgas ka terviseala professionaalid ei tea, et inimese immuunsus paikneb ca 70% ulatuses soolestikus. Tugev immuunsüsteem on number üks kaitse paljude terviseprobleemide vastu.  Nimelt kaitsevad soolestiku mikrofloora sõbralikud bakterid kogu immuunsüsteemi ja võtavad osa selle moodustamisest. Normaalne mikrofloora takistab patogeensete mikroobide paljunemist.

Teadlased on jõudnud olulise järelduseni, et mida mitmekesisem on meie soolestiku mikrobioom, seda tervemad me oleme. Erinevate uuringute pinnalt oletavad teadlased, et paljud tänapäeva haigused alates allergiatest kuni vähkkasvajateni võivad olla seotud just meie mikrobioomi mitmekesisuse, täpsemalt selle mitmekesisuse vähenemisega.

Mis meie immuunsüsteem endast üldse kujutab?

Lühidalt väljendudes on see üks nutikas ja tugev võrgustik meie organismis, mis tunneb ära ja aktiveerib vastureaktsiooni, kui meie organismi satub mõni ebasõbralik võõrkeha: patogeenne bakter, viirus või parasiit.

Immuunsüsteem koosneb paljudest erinevatest rakutüüpidest, millel igaühel on oma kindel ülesanne ning mis erinevate molekulide vahendusel mõjutavad omakorda järgmist rakku. Kui toimub haigustekitaja sissetung, reageerib loomulik immuunsus viivitamatult. Selle väljenduseks on põletikureaktsioon:

• palavik, mis püüab viirusi kõrge temperatuuriga tappa;
• väsimus, halb enesetunne ja letargia ehk haiguslik unisus, et hoiduda kiusatusest välja minna ja järgmine infektsioon külge saada samas kui veel eelmisegagi on tegemist;
• limaskestade eritised, et haigustekitajaid välja uhtuda.

Kuidas head bakterid meie immuunsüsteemi toetavad?

Mitmed teaduslikud uuringud on leidnud, et probiootilised bakterid reguleerivad immunrakkude tööd:

• soodustades epiteelirakkude elutsüklit ja uuenemist ja tugevdades seeläbi organismi barjäärfunktsioone ja kaitsereaktsioone;
• tootes soolestikus erinevaid keemilisi ühendeid (postbiootikumid), millest mõnesid võib nimetada looduslikeks antibiootikumideks ehk bakteriotsiinideks. Bakteriotsiinid tunnevad ära ja hävitavad organismi sattunud patogeenid, viirused ja parasiidid ;
• tootes orgaaniliseid happeid, mis loovad soolestikus kergelt happelise keskkonna ehk heade bakterite jaoks soodsa elu- ja kasvukeskkonna, kuid mis ei sobi patogeensetele bakteriliikidele.

Kas koroonaviiruse puhul on probiootikumidest abi?

Üks esimesi selle teemalisi uuringuid on avaldatud Hiina teadlaste ja meedikute poolt, kes esimesena COVID-19’ga silmitsi seisid (National Clinical Research Center for Infectious Diseases, the First Affiliated Hospital of Zhejiang University School of Medicine). See kirjeldab, milliseid meetmeid ja ravivõtteid kasutati, et kiiresti leviv viirus kontrolli alla saada.

Väärib tähelepanu, et ka koroonaviiruse puhul ei pääse mööda mikrobioomist ja selle hea seisukorra olulisusest, et haigestumist vältida ja sellest paranemisele kaasa aidata. Tsitaat uuringust:

Mitmetel patsientidel, kellel diagnoositi COVID-19 diagnoositi ka mikrobioomi düsbioos ja probiootiliste bakterite, nagu näiteks Lactobacillus ja Bifidobacterium, osakaalu väheneminemikrobioomis. Kõigi COVID-19 diagnoosiga patsientide puhul on vajalik seedeetrakti seisukorra kontrollimineja selle järjekindel jälgimine. Kõigi COVID-19 diagnoosiga patsientidele on soovitatav manustada probiootikume ja prebiootikume eesmärgiga toetada seedeetrakti tööd, taastada mikrobioomi tasakaal ja peatada edasise põletiku levik organismis.“

Uuri lisaks: Dr.OHHIRA® probiootikumid

Allikad ja viited:

• DrOhhira
• Probiotics and immune health. Fang Yan ja D.B. Polk
• Management of corona virus disease-19 (COVID-19): the Zhejiang experience]. Xu K, et al. Zhejiang Da Xue Xue Bao Yi Xue Ban. 2020.

Toimetas Sander Soomaa