Foto: PublicDomainPictures/ pixabay.com

Luude hõrenemine on probleem, mis esineb kõige sagedamini kesk- ja vanemas eas naistel, harvem ka meestel. Luumassi järkjärguline kahanemine algab vaikselt juba 30-ndates eluaastates, kuid naistel kiireneb see oluliselt esimese kümne aasta jooksul peale menopausi. Osteoporoos võib alata seljavaludega, kuid valdavalt ei ole sellel olulisi tuntavaid sümptomeid.  Luuhõrenemise peamiseks avaldumiseks on luumurru tekkimine ilma erilise tugeva traumata ning sageli on selliste vanemas eas tekkinud luumurdude paranemine väga pikaajaline ja vaevarikas. Sagedamini esinevad luumurrud reieluukaelas, randmetes ja lülisambas. Osteoporoosi on aga võimalik ennetada lihtsate elustiilimuutustega.

On levinud valearvamus, et osteoporoosi ennetamiseks tuleks tarbida ravimeid koos hiigelkoguste kaltsiumi-toidulisandite ja piimatoodetega. On tõsi, et toitumisel on osteoporoosi ennetamisel oluline roll, kuid luukoe tervise huvides vajame palju enamat kui vaid kaltsiumi. Ning mitmete toidulisandite ja pastöriseeritud-homogeniseeritud piimatoodete puhul on tegemist kaltsiumiga, mis ei imendu efektiivselt ning võib põhjustada uusi terviseprobleeme.

Luu kadu soodustavad vähese kaltsiumi tarbimise kõrval ka näiteks rohke fosfori tarbimine, rohke rafineeritud suhkru tarbimine, proteiinirikas toit, happeline toit, rohke soola tarbimine, mineraalainete vähesus jne. Osteoporoosi teket mõjutavad ka osteoporoosi esinemine perekonnas ehk siis geneetiline tegur, alkoholism, suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus ja mitmed muud toitumisega otseselt mitteseotud tegurid. Üks rängimaid osteoporoosi tagajärgi on isegi väikese trauma tõttu tekkinud reieluukaela murd. Sellise murru ravi on enamasti kirurgiline, väga kallis ning tüsistusterohke. Lisaks vajab haige pikaajalist taastusravi. Reieluukaela murru järgselt sureb esimesel aastal 20% ehk viiendik patsientidest, kahe aasta pärast on surnud 40%. Pooled patsientidest pole kõrvalise abita liikumisvõimelised ning veerand vajab pikaajalist ravi hooldekodus.