Uus uuring näitab, et rinnapiimaasendajaga (RPA) toidetud lapsed võivad kasvada liiga kiiresti ning neil võib hilisemas elus olla suurem risk ülekaalulisuseks ja krooniliste haiguste põdemiseks. Uuringus, mis viidi läbi reesusahvide peal, leiti, et viis RPA-ga toidetud ahvibeebit kasvasid kiiremini ja suuremaks kui rinnapiimatoidul olevad ahvibeebid ning nende vere insuliinitase oli kõigest nädal peale katse alustamist kõrgem kui kontrollgrupil.

Uuringut juhtinud California ülikooli teadlane Carolyn Slupsky kommenteeris meediaväljaandele The Huffington Post, et uuringu tulemused peaksid olema väljakutse kõikidele piimasegusid tootvatele firmadele, et need töötaksid välja paremaid retsepte, mis tagaksid tulevaste põlvkondade tervise.

Uuringut läbi viinud teadlased jälgisid ahvibeebide kaalu ja toitumist väga täpselt ning võtsid kolm kuud järjest iganädalaselt vere- ja uriiniproove. Leiti, et lisaks kõrgemale insuliini ja aminohapete tasemele veres, oli RPA-ga toidetud ahvibeebide soolestikus ka hoopis teistsugune mikrofloora, mis võib suurendada kunstlikult toidetud beebidel erinevate terviseprobleemide: ülekaalulisuse, diabeedi, maksaprobleemide ja ka südame-veresoonkonna haiguste avaldumise tõenäosust.

Osaliselt selgitab tulemusi RPA-s sisalduv liigne valgukogus. Inimese rinnapiimas on 8-9% valku, reesusahvi rinnapiimas on valgukogus 11,6, kuid RPA-s on see tervelt 18,3. Kuna piimasegu valgu kvaliteet ei ole sama hea kui rinnapiimavalgul, siis otsustasid seda tootvad firmad valgukogust suurendada, et puudujääke tasa teha. Kuid see võib omakorda olla problemaatiline.

2010. aastal läbiviidud uuringus pakuti välja, et lapsevanemad toidavad lutipudelitoidul olevaid lapsi üle, samas kui rinnapiimalapsed reguleerivad ise enda toidukogust, kuna piima kättesaamiseks peab rohkem vaeva nägema. Slupsky arvab, et tema läbiviidud uuringus see rolli ei mängi, kuna RPA peal olnud ahvibeebid reguleerisid ise oma toitumist, imedes pudelist siis, kui nad olid näljased.

“Kogu selle aja järel ei mõista me ikka täielikult kõiki rinnapiima komponente, kuid nüüd on meil parem võime mõõta seda, mida me varem ei suutnud, ning parandada rinnapiimasegu koostist“, kommenteeris Slupsky.

Allikad: Huffington Post, Journal of Proteome Research (teadusuuring), The Guardian

Foto: yxhealth.com

Toimetas Katrin Suik