Läbimurdelised uuringud paljastavad, et mõned inimesed, kes kannatavad psühhootiliste häirete käes, saavad paremini hakkama ilma eluaegse ravita.

See oli vaimse tervise ravi uuendamise aktivisti ja uuriva ajakirjaniku Robert Whitakeri jaoks suur võit, kui USA riikliku vaimse tervise instituudi (NIMH) direktor Thomas Insel talle 28. augustil 2013 teatas, et psühhiaatria ravistandardites tuleks teha skisofreenikute ravimisel muutusi.

Paindlikum lähenemine ravile

Pärast kahte põhjalikku skisofreenia ja psühhoosi uuringut leidsid kinnitust Inseli seisukohad, mida varem oli peetud äärmuslikuks: pikas perspektiivis saavad mõned inimesed, kellel on esinenud psühhoosiseisundit, paremini hakkama ilma eluaegse ravita.

Lõpuks tunnistas Insel seda, mida vaimse tervise ravi reformijad ja uuriv ajakirjanik Robert Whitaker olid püüdnud selgitada juba aastaid: uuringud näitavad, et USA psühhiaatria ravistandardite tõttu on kannatanud paljud inimesed, keda oleks saanud aidata rohkem, kasutades mitmekesisemat lähenemist nagu näiteks Soomes, kus on selles valdkonnas ette näidata kõige pikaajalisemad ravitulemused arenenud maailmas.

Ravimid mõjuvad erinevalt

Nagu paljud aktivistid ja Whitaker, ei keeldunud Insel täielikult ravimite kasutamisest, vaid soovitas kasutada neid läbimõeldumalt. Insel jõudis oma uuringutes järeldusele, et antipsühhootilised ravimid, mis tundusid eriti olulised psühhoosi varajases faasis, tunduvad hoopis halvendavat taastumise väljavaateid pikas perspektiivis.

“Paistab, et see, mida me kutsume “skisofreeniaks”, sisaldab endas erinevalt avalduvaid häireid. Osa inimeste jaoks võib pikaajaline ravimite tarbimine takistada täielikult terveks saamist. Teiste jaoks võib ravimite mõju olla katastroofiline,” selgitas Insel.

Raviprotokoll, mis paneb raha liikuma

NIMH direktor jõudis järeldusele, et ravimite kasutamise vähendamine tähendab vähem raha ravimifirmadele, mis on varem tugevalt mõjutanud psühhiaatrilise ravi spetsiifikat. Suured ravimifirmad on saanud tohutut kasumit praeguse raviprotokolliga, mis eeldab eluaegset ravimite tarbimist juba pärast üksikut psühhootilist episoodi.

Kuna selle raviprotokolliga kaasneb aina suurem kogus antipsühhootilisi ravimeid mitte-psühhootilistel tingimustel, on antipsühhootikumidest saadav kogutulu Ameerikas üle 18 miljardi dollari aastas (2011. aasta andmed). Näiteks antipsühhootilisest ravimist Abilify sai 2013. aasta esimesel veerandil suurima laiendusteguriga ravim ning see on kogumas selle aastaga 6 miljardi dollari suurust kasumit (võrdluseks, 2012. aastal teenisid näiteks Facebook ja Yahoo umbes 5 miljardi dollari suurust kasumit).

Kuidas sellisele tulemusele jõuti?

Juba mitu aastakümmet on väike grupp vaimse tervise ravi uuendamise aktiviste, kuhu kuuluvad vaimse tervise spetsialistid ja patsientidest “ellujääjad” (kes olid ise saanud ebaproduktiivset ja kahjulikku ravi), pidanud vaevalist lahingut teadlikute valikute tegemise nimel, et muu hulgas ka skisofreenikutele ja psühoosihaigetele võimaldataks mitmekesisemat ravi.

Teisitimõtlevate psühholoogide, psühhiaatrite ja teiste vaimse tervise spetsialistide, patsientide õiguste advokaatide, patsientidest ja endistest patsientidest aktivistide seisukohad pole saanud tähelepanu vaimse tervise raviasutustes või peavoolu meedias. Teemat asusa aga uurima uuriv ajakirjanik Robert Whitaker.

1998. aastal kirjutas Whitaker rea psühhiaatrilisi teadusuuringuid Boston Globe’ile. Mida rohkem Whitaker teemasse süvenes, seda rohkem psühhiaatrilisi probleeme ilmsiks tuli. Ta avastas dramaatilise tõusu USA vaimupuuetega inimeste määras ning uurimistöö paljastas vaimse tervise ravistandardite vigu.

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) avastas, et skisofreenia ravitulemused on palju paremad Indias ja Nigeerias, leides seose heade ravitulemuste ja mitte pidevalt ravimite manustamise vahel, ning ravivõimalusi, mis olid palju tõhusamad kui USA psühhiaatria ravistandardeid järgivad viisid.

Robert Whitakeri raamat “Mad in America: Bad Science, Bad Medicine, and the Enduring Mistreatment of the Mentally” avaldati 2001. aastal.

Allikad: AlterNet, NIMH, NY Times

Foto: Flickr.com

Toimetas Doris Helina Fjuk